Kaua remonti igatsenud Kiiu mõisa asjad liiguvad paremuse poole. Kuusalu vald soovib läbi viia renoveerimise, mille maksumuseks kujuneb kuni miljon eurot. Hoone loodetakse korda saada hiljemalt 31. märtsiks 2017.
Kiiu mõisa praegune maja pärineb osaliselt 18. sajandi lõpust, kui rajati ühekorruseline kivist härrastemaja. 20. sajandi alguses teostati selle juugendstiilis ümberehitus.
Alates 17. sajandist kuulus Kiiu mõis Stenbockide krahviperele. 20. sajandi alguses ostis mõisa Wilhelm Nerling, kellelt Eesti Vabariik selle riigistas pärast Vabadussõda. Nõukogude ajal kasutasid mõisa geoloogid, pood, elektroonikatehas Estron ning kohaliku kolhoosi kontor. Viimane suurem remont tehtigi kolhoosiajal.
Vallamaja paikneb mõisas 1929. aastast. Eesti Vabariigi taasloomisel sai Kiiu mõisast uuesti vallamaja 1994. aastal. Krooniajal on remonditud mõisas mõningaid kabinette.
Parandavad omandit
„Oleme arutanud ka uue maja ehitamist. Need pakkumised, mis me võtsime aastal 2012, näitavad seda, et kümne aasta renditasu võrdub selle maja remondikuluga,“ räägib Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. „See maja kuulub Kuusalu vallale. Me parandame oma omandit.“
„Sellel majal on ka kindel ajalooline taust. Me säilitame ühe mõisa Kuusalu valla territooriumil. Ülejäänud mõisad, mis on eraomandis, on kõik kas täielikult lagunenud või väga halvas seisukorras ja neid mõisaid on siin päris mitmeid,“ rõhutab Kirtsi, pidades silmas Kolga, Valkla ja Kodasoo mõisa kurba saatust.
Mõisa siseruumide pindala jääb tuhande ruutmeetri kanti, millest kasutusel on 80%. „Konstruktsioonid on väga halvas seisukorras ehk on vajalik tugevdada välisseinu, kohati tõmbidega neid kokku tõmmata,“ selgitab Kuusalu vallaarhitekt Kadi Raudla. Kandvad paekiviseinad jäävad alles, kolhoosiajal ehitatud kergemad vaheseinad lammutatakse.
„Kõik katusekonstruktsioonid on kahjustunud, kuuluvad vahetamisele. Vahelaekonstruktsioonid on läbi vajunud, kuuluvad vahetamisele. Piirdekonstruktsioonidest aknad-uksed energia miinimumnormidele ei vasta, lähevad vahetamisele. Vesi, kanalisatsioon – kõik on amortiseerunud,“ kurdab Raudla.
„Need elektrikapid on siin aastast 1979. Niimoodi, nagu nad on paigaldatud, niimoodi on nad tänase päevani olnud. Siin on jätkuvalt kaitsmed läbi põlenud. Korduvalt on see kapp kuum olnud, on tulnud kinnastega kaitsmed ära kruvida. Siin on piisavalt tuleohtlik, sellega peaks midagi ette võtma,“ näitab Kuusalu valla majandusspetsialist Madis Praks mureallikat.
Talvel suurema elektritarbimisega jookseb elektrikapp lühisesse 2-3 korda nädalas. Tõsisemate rikete korral kutsutakse kohale elektrik.
„Kui miinuskraadid on väljas, temperatuur siin ruumis ei tõuse üle 12 kraadi,“ räägib Kuusalu arendus- ja vallavaraspetsialist Tõnu Ammussaar enda töökabineti kohta. „Kuusalu vald on remontinud pea kõik oma avalikud hooned. Nüüd on järg selle hoone käes.“
„Me üritame taastada mõisa välisfassaadi juugendstiilis,“ täpsustab Raudla. Nii saab mõis tagasi omal ajal katust ehtinud kupli. Juugendstiili järgitakse ka saali ja fuajee renoveerimisel. Ametnike kabinettideks jäävates ruumides ei hakata mõisa ajastut taastama, vaid kasutatakse võimalikult odavat ja tänapäevast materjali.
Konsulteeritud on Kuusalu valla elaniku kunstiajaloolane Juhan Maistega. „Ta on juugendile omast stiili aidanud dekooride valiku juures taastada,“ räägib Raudla.
„Korduvate ümberehituste tõttu ei ole Kiiu mõisa võetud muinsuskaitse alla,“ kommenteerib muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter, ja lisab: „Muinsuskaitseametil on Kuusalu vallavalitsusega head suhted. Mõisa remondi osas on vallavalitsus küsinud ettepanekuid ja konsulteerinud välisviimistluse osas.“
Kuni miljon eurot
Vallaarhitekt Raudla sõnul on Kiiu mõisa remondi eeldatav maksumus kuni miljon eurot: „See sõltub ehitushanke tulemustest.“ Otsuse Kiiu mõisa renoveerimise kohta tegi Kuusalu vallavolikogu 17. juunil 2015.
Kiiu mõisa ehitushankega tegeleb Tõnu Ammussaar. Tema sõnul kuulutatakse riigihange välja märtsi esimesel poolel. Hanke pakkumisteks antakse aega 21 päeva.
Pakkumiste kontrollimiseks kulub kaks-kolm nädalat. Hanke võidab vähimpakkuja, kuid kaotajatel on aega 14 päeva seda vaidlustada. Kindel ehitaja loodetakse leida aprilli lõpus. Siis võetakse volikogu otsusega laen Kiiu mõisa renoveerimiseks.
Kiiu mõisas töötab praegu nii Kuusalu vallavalitsus ning ajaleht Sõnumitooja – kokku kolmekümne inimese ringis. Remondi ajal on nad Kuusalu alevikus noortekeskuses ja endises eralastehoius.
Kiiu mõisas saavad pärast remonti olema kontoriruumid. „Vallamaja võib jääda siia hoonesse, võib ka mitte jääda,“ arvab Kirtsi. Palju sõltub Kuusalu valla ja Loksa linna võimalikust ühinemisest. Igal juhul jääb hoone avalikku kasutusse.
AMBITSIOONIKAD TULEVIKUPLAANID
• Kuigi Kiiu mõisa remont ei ole veel alanud, kavandab Kuusalu vallavalitsus juba kahte uut suuremat projekti, millest esimene on Salmistu väikesadama rekonstrueerimine, teine Kuusalu vanadekodu ehitamine.
• Salmistust arendatakse aastatel 2017-2019 korralik sadam, kus oleks ruumi 48 väikelaevale. Vajaminevast 1,9 miljonist eurost 15% tuleks Kuusalu vallalt, 85% Euroopa Liidult piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Euroraha taotluse esitamise lõpptähtaeg on 29. veebruar.
• Kuusalu vallal on juba vanadekodu kümnele inimesele. Nüüd loodetakse leida investorid uuele ja moodsamale vanadekodule 100 vanuri tarbeks. „Ta peab olema asutus, mis hakkab ise ennast majandama,“ rõhutab Ammussaar. Detailplaneering on valmimisel, hoone tuleb Kuusalu alevisse Laululava kinnistule. Seegi projekt käivitub pärast Kiiu mõisa remonti.
