Kiisa avarii-elektrijaama lähedal käib äge ehitus. Rajatud on vundament, ka alused konteiner-akudele. Kerkimas on midagi massiivset ja sellist, mida tuleb piirata taraga.
„ Valmimas on Euroopa suurim akupark,“ kinnitab OÜ Evecon tegevjuht Karl Kull. Eesti energiaettevõte Evecon, Prantsuse päikeseenergiatootja Corsica Sole ning Prantsuse investeerimisfondi ühisettevõte Baltic Storage Platform rajavad Harjumaale kaks salvestusparki, mille kogu salvestusmaht on 400 megavatt-tundi. „Augustis alustasime Kiisa akupargi rajamisega ja töödega oleme graafikus. Mõne kuu jooksul peaksid kohale jõudma liitiumakud, siis läheb nende monteerimiseks. Edasi tuleb testimine. Kogu rajatis peaks energiavõrku lülitamiseks valmis olema veel selle aasta lõpuks,“ kõneleb Karl Kull. Arukülla rajatav akupark saab valmis järgmisel, 2026. aastal. Neil akuparkidel on võtmeroll Balti riikide sünkroniseerimisel Euroopa elektrivõrguga, aga ka voolu salvestamisel ja voolutugevuse stabiilsuse tagamisel.
Kiisale tuleva salvestusjaama maksumus on 180 miljonit eurot, ennast peaks see ära tasuma kümne aastaga.
„Valitsus peab oma tegevuses olema tehnoloogianeutraalne. Las kaks projekti võistlevad võrdsetes tingimustes, siis on näha, kumb efektiivsem on.“
OÜ Evecon tegevjuht
Karl Kull
Kas riik peab toetama?
Palju on kõneldud Paldiskisse OÜ Energiasalv kavandatavast pump-hüdroakumulatsioonijaamast, mis salvestab energiat siis, kui elekter on odav ja müüb seda võrku elektrihinna kallinedes. Hüdrosalvestusjaama tööiga on arvestuslikult 80 aastat ja tasuvusaeg 20 aastat. (Pikemalt kirjutas Harju Elu sellest projektist pealkirja all „Energiasalv – samm tulevikku või udu Pakri poolsaarel“ kaks aastat tagasi, 6. märtsil 2023.)
„Samal printsiibil töötab meiegi salvesti – salvestame odavat elektrit, müüme võrku hinna tõustes,“ kõneleb Karl Kull.
Paldiski projektis on kavandatud torude kaudu vee linna alt läbi juhtimine, et vesi siis linnatagusele tühermaale rajatud šahtides 650 meetri sügavusele kukutades turbiinide abil energiat toodaks. Kolme šahti ühendab maa-alune turbiinisaal. „Kui kõik valmis, seisab siin maa peal vaid keskmise büroohoone mõõtu rajatis, kus automaatika kogu protsessi juhib,“ kinnitas toona Harju Elule Paldiski projekti vedav Peep Siitam.
„Meie tehnoloogia põhineb liitiumakudel,“ kõneleb Baltic Storage Platformi projektijuht Risto Virveste. See, et hiljaaegu Rootsis Euroopa suurim akutootja pankrotistus, projektijuhi kinnitusel Kiisa akujaama ehitajatele probleeme ei põhjusta. Neile tulevad akud Jaapanist.
Küll põhjustab neile Karl Kulli kinnitusel probleeme hoopis muu. Valitsus arutas hiljaaegu kliimaminister Yoko Alenderi eestvõttel Paldiski akumulatsioonijaama ehitamise rahalist toetamist.
„Valitsus peab oma tegevuses olema tehnoloogianeutraalne. Las kaks projekti võistlevad võrdsetes tingimustes, siis on näha, kumb efektiivsem on,“ usub Karl Kull. Tema sõnul on liitiumakudel põhineva akumulatsioonijaama tasuvusaeg orienteeruvalt kümme aastat. Aga see on oletuslik – kõik sõltub elektri hinnast.
Praegu ehitatakse liitiumakudel põhinevaid salvestusjaamu ka Lätis ja Leedus.
Keskkonnamõjud
Paldiski hüdrosalvesti puhul on keskkonnamõjude hindamine tehtud, projekt on saanud ehitusloa.
„Ka meil on keskkonnamõjude hindamine tehtud. Lisaks valisime oma akupargi rajamiseks paiga, mis on juba keskkonnamõjude suhtes testitud. Kiisa akujaam on nagu jätkuks naabruses olevale Kiisa varuelektrijaamale,“ räägib Karl Kull. Ehitajatel kohalike elanike vastuseisuga probleeme pole, nagu on tuuleparkide rajajatel.
„Ainukeseks pöörlevaks osaks akujaamal on jahutusventilaatorid, aga nende müra on minimaalne,“ on Karl Kull kindel.
Paldiski energiasalve puhul tuleb maapinnale tuua 15 miljonit tonni paekivi, seda on tunduvalt rohkem kui vajab Rail Balticu Eesti piiresse jääv trass. Kui palju sellise hulga paekivi sügavalt maa alt pinnale toomine ise energiat võtab, on juba omaette küsimus.
„Meie ehitame tasuta, ei küsi riigilt toetust kaasaegse akusalvesti rajamiseks,“ ütleb Karl Kull, lisades, et neile oleks toetuseks seegi, kui riik erinevatel tehnoloogiatel põhinevaid akujaamu võrdselt kohtleks.
