Kiili vallas kaalutakse tõsiselt kohaliku gümnaasiumi muutmist põhikooliks. Maikuus hakkab vallavolikogu seda arutama; vallavalitsus ja kooli hoolekogu on seisukohal, et gümnaasiumiosa sulgemise raske otsus tuleb teha, et tagada põhikoolile normaalsed õppetingimused.
Kiilis on gümnaasiumiharidust antud rohkem kui veerand sajandit ja peaaegu kogu selle aja jooksul on peetud võitlust gümnaasiumi jätkusuutlikkuse eest, nendivad Kiili vallavanem Aimur Liiva ja vallavolikogu esimees ning Kiili gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane pöördumises vallarahva poole, mis ilmus aprillikuu Kiili Lehes. Samas on selle võitlusega hästi toime tuldud, leiavad vallajuhid – selle tõestuseks on ette näidata kohad koolide eksamitulemuste pingereas, medaliga lõpetanute arv jne.
Ometi ollakse vallas jõutud järeldusele, et enam ei saa võitlust jätkata. Põhjusi on mitu. Neist olulisim ilmnes hiljuti, kui selgus, et vald ei saa koolimajale juurdeehituseks riigilt raha taotleda, kui gümnaasiumiosa 2020. aastaks ei likvideerita. See tähendab, et viimast korda saaks õpilasi 10. klassi vastu võtta 2018. aastal.
Põhikooli nimel
Kiili koolimaja on aga tõsiselt ülerahvastatud ning vajab kindlasti juurdeehitust. Õpilaste arvuga ruutmeetri kohta jäädakse alla vaid paarile Tallinna kesklinna koolile. Koolihoone on võimeline mahutama 650 õpilast, ometi õpib seal käesoleval õppeaastal 703 õpilast ning järgmisel õppeaastal tõuseb õpilaste arv lausa 760-ni. Septembrist läheb kool seetõttu üle kahele vahetusele, teises vahetuses hakkavad koolis käima 2. ja 3. klassi õpilased. Juba praegu on koolis mitmed muuks tegevuseks mõeldud ruumid, nt aeroobikasaal, õpperuumideks ümber ehitatud. Maja sisesed võimalused on ammendatud, ning et õpilased saaksid normaalselt õppimist jätkata, on juurdeehitust vääramatult vaja.
See kõik on kooli hoolekogu ja vallajuhid viinud arusaamiseni, et nii jätkata ei saa ning pigem nõustuda riigi nõudmistega – loobute gümnaasiumiosast, saate põhikooli juurdeehituse jaoks raha.
Kiili vallavanem Aimur Liiva ütles Harju Elule, et munitsipaalgümnaasiumi pidamine riigigümnaasiumite ajastul oleks vallale nagunii keeruline ja see on samuti üks põhjustest, miks vald soovib pidada pigem tugevat põhikooli. „Ka gümnaasiumiõpetajate jaoks tuleb raha teatavasti riigilt, ja kui riik seda enam ei anna, siis omavalitsusel endal on väga raske toime tulla,“ märkis ta. „See toimuks selgelt muude ja mitte vähem oluliste valdkondade rahastamise arvelt ja ei oleks kindlasti mõistlik, kui riigigümnaasiumites tekkivate õppekohtade näol on tegelikult lahendused olemas.“
Kooli Jürisse ja Tallinna
Kui Kiili volikogu gümnaasiumosa sulgemise otsuse vastu võtab, peavad valla noored keskhariduse omandama mujal. Lähimad gümnaasiumid asuvad Tallinnas, Jüris ja Sakus. Riigigümnaasiumid on praeguse seisuga plaanis avada Jüris ning Tallinnas, kuid viimases pigem piirkonnas, mis Kiili noortele logistiliselt ei sobi. Kui koostati uuringut riigigümnaasiumite võimalikest asukohtadest Harjumaal ja Tallinnas, pakkus Kiili vald välja, et riigikool võiks asuda Tallinnas Järvel, kuhu jookseb ühistransport nii Kiilist, Sakust kui Nõmmelt. Selle ettepanekuga siiski ei arvestatud.
Seega jääb parimaks variandiks Jüri. Kiili vallavalitsusel on plaanis läbirääkimised vajalike õppekohtade tagamiseks praeguse Jüri gümnaasiumiga ja Tallinna haridusametiga. Jüri suunal peab käima panema ka koolibussiliini, sest praegu puudub Kiili ja Jüri vahel igasugune ühistransport.
Rae abivallavanem Jens Vendel ütles Harju Elule, et praegu on Jüri gümnaasiumis kohti 288 õpilasele. „Arvestades põhikoolikohtade vajadust Rae vallas, siis näeme riigigümnaasiumi vajadust alates 2019 sügisest, kuid riigiga konkreetne kokkulepe veel puudub,“ lausus ta. „Volikogu otsus riigigümnaasiumi rajamise kohta tehti 19. aprillil, see on edastatud ministeeriumile ning omalt poolt loodame lähiajal koostöölepinguni jõuda.“
