Kiili Gümnaasiumi õpilasfirma Vivell meisterdab käsitööna vildist nuti- ja nuhvlikotte. Eelmisel nädalal hinnati firma rahvusvahelisel laadal parimaks õpilasfirmaks.

Vivelle eeotsas on kolm Kiili gümnaasiumi 11. klassi õpilast: tegevdirektor Kerstin Krebs, tootmisjuht Annika Aguraiuja ja raamatupidaja Rita Kanistik. Ametlikku tegevust alustasid nad paar kuud tagasi – septembri lõpus. Lühikese ajaga on jõutud maha panna suur märk. 21. novembril toimus Värskas rahvusvaheline õpilasfirmade laat „Üle piiri turundus“. Žürii tõstis Eesti, Läti, Venemaa, Setomaa, Udmurtia ja Soome õpilasfirmade seast esile just Kiili ettevõtte Vivell.

Tüdrukud ise on edust üllatunud. Värskasse mindi eelkõige kogemuste pärast, et vaadata, mida teised teevad ja kas viltkottidel oleks turul üldse läbilöögivõimet. “Me ei arvanud, et võidame,“ tõdes Annika, kelle sõnul on firma elu kahe nädalaga palju muutunud. „Enne laata oli üldine arvamus, et „nojah, on mingid kotid“. Nüüd öeldakse, et „ma enne ei arvanud väga midagi, aga nüüd võiks koti küll osta“.“

Sünd: katkine ekraan

Esimene viltkott sündis siis, kui Kerstini nutitelefonil läks ekraan katki. Saades telefoni parandusest tagasi, teadis Kerstin, et ta ei taha telefoniga uuesti parandusse minna. Telefon vajas kaitset. Õmblustöö käpas, ja eelistades looduslikke materjale, meisterdas Kerstin endale vildist telefonikoti.

Eelmisel aastal, kui tüdrukutel oli koolis majanduskursus, mängisid nad viltkottidega õpilasfirma tegemise läbi ideeliselt. Sellel aastal tehti samm edasi – õpilasfirma asutati päriselt. Võrreldes algse nutitelefonikotiga, on täna tootevalikus veel vildist nuhvli- ja kaardikotid.

Värska laadal märkis žürii Vivelle trumbiks võimalusterohkuse. Viltkotte on võimalik valmistada erinevas suuruses, värvis ja kujundada erisuguselt, vastavalt kliendi soovile. Samas tegelevad tüdrukud juba toote uuendamisega. Kottidele tahetakse lisada nn keel, mis hõlbustaks nutiseadme kotist välja tõmbamist.

Firma vajab tegelemist

Tüdrukud tunnistavad, et firma asjaajamine nõub palju aega ja tööd. Kuid kogemus ei jookse mööda külgi maha. „Õppinud oleme palju. Kuidas dokumente sisse viia, kujundada visiitkaarte, blogi, Facebooki lehte jne,“ rääkis Kerstin.

Firma nimi mõeldi erinevate sõnade kombinatsioonist. „Meil oli sõnad „vilt“, inglise keelest „felt“ ja „nuhvel“. Panime tähed omavahel kokku ja saime Vivell,“ meenutas Annika.
Firma algkapitaliks oli 110 eurot. Raha eest muretseti vajalikud materjalid, osa läks firma paberiasjade korda ajamisele ja klassiruumi rendile, kus täna viltkotid valmivad. Raamatupidaja Rita sõnul on firma rahaline olukord vastuvõetav: „Rahaga on seis stabiilne. Kasumis me veel ei ole, aga oleme õigel suunal.“
Kui Värska laadal tegeldi rohkem toote tutvustamisega, siis järgmistel laatadel muutub aina tähtsamaks müük. Vivellele on esimesed tellimused juba esitatud. Sellel nädalavahetusel osalevad tüdrukud Pärnus laadal „Pärnumaa jõulud“, kus loodetakse kliente veelgi juurde leida.