Mida ütleb põllumees tänavuse kevade kohta? Et polnud õiget talve, polnud ka kevadet. Kevad paneb aga saagile aluse – see on vana põllumehetarkus. Kui pole aga kevadet, kas siis on nälg näpistamas?

„Nälg nüüd Eestimaad kimbutama küll ei tule,“ muigab Lauri Lepassaar, põllumajandusettevõtte AS Metsaküla Piim agronoomist tegevjuht. „Eestimaal on need kevaded ikka nii erinevad olnud, et ega seegi, natuke tavatu, veel külvajat kohuta.“

ASile Metsaküla Piim kuulub Harku vallas 680 hektarit põllumaad. Teraviljakülv lõpetati läinud pühapäeval, selle nädala kolmapäevaks oli suviraps kah külvatud. „Seega võime öelda, et mai keskpaigaks saime kevadkülviga ühele poole. Kui viimaseid aastaid võrdleme, siis oleme täiesti graafikus. Alustasime küll natuke hiljem, aga jõudsime lõpule nagu tavaliselt,“ räägib Lauri Lepassaar.

Nendelgi, kes mõni nädal varem külviga alustasid, pole viljad rohkem võrsunud.

„Ega külmas mullas tera ju idanema hakka, sellepärast polnud liiga vara sel aastal põllule mõtet minna,“ arvab agronoom.

Kummaline kevad

Lauri Lepassaar on pärit Lõuna-Eestist, Mulgimaalt. Sellepärast teab ta hästi, et Põhja-Eestis on kevad ikka kaks nädalat tulekuga hilisem.

„See aasta on aga kummaline – veel nädal tagasi oli 15-sentimeetrine lumekiht Saaremaal, Mulgimaalgi tuli lund, aga meie siin külvasime. Tavatu kevad.“

Talivili, mida Metsaküla maadel on natuke üle 200 hektari, on agronoomi hinnangul suuremas jaos säilinud. „Läinud aastal tuli palju ümberkülvi teha, sel aastal – oli see talv, nagu oli – teeme ümberkülvi ehk viis prontsenti. Kui rändlinnud poleks oma osa võtnud, oleks ümbertegemist ehk veel vähem,“ arvab agronoom.

ASil Metsaküla Piim on põllule saata korraga neli võimast traktorit koos vajalike agregaatidega. Nii et tehnika taha selles põllumajandusettevõttes küll sõit seisma ei jää
Käimas on ka silohoidlate remont. Sest tavalistel aastatel on mai lõpus-juuni alguses ka silotegemiseks läinud.

„Sel aastal küll ei usu, et paari nädala pärast esimesed heinatonnid siloauku lähevad,“ ütleb agronoom.
„Praegu oleks juba vihma vaja. Nüüd läks soojaks, pole aga niiskust, enne oli külm ja siis oli niiskus. Kummaline kevad. Keeruline ja raske, aga kõik saab tehtud,“ on põllumees kindel.

Loomad veel laudas

Kuusalu mail oleva Rätsepa talu peremees Ants Aamann ütleb samuti, et on tavaliselt maikuu lõpus-juuni alguses alustanud silotegemisega. „Nüüd pole aga midagi niita,“ kõneleb Aamann. Kus rohulibled ka välja on tulnud, seal on haned need nahka pistnud.

„Läheb aina hullemaks, igal aastal tuleb läbirändel olevaid hanesid juurde. Aga küttida ei tohi. Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et rändavaid hanesid lasta ei tohi. Aga midagi tuleb ette võtta,“ on kogenud põllumees mures.

Ka loomad on Rätsepa talus hiljemalt mai keskpaigas karjamaale saanud. Millal nüüd loomad karjamaale saavd, Ants Aamann öelda ei osanud.

„Õnneks on mul piisavalt silo varutud,“ ütles kogemustega teenekas põllumees.