Inseneribüroos Steiger valmis Maardu III lubjakivimaardla uuringuala keskkonnamõjude hinnang, mis soovitab küll vähendada kaevandusala kolmandiku võrra, ent kinnitab, et kaevandada võib, kui kasutatakse tänapäevast tehnoloogiat ja järgitakse keskkonnanõudeid.
Maardu III lubjakivimaardlas soovib kaevandama hakata Limestone Factories of Estonia OÜ (endine Paekivitoodete Tehas OÜ), kes tellis inseneribüroolt Steiger ka keskkonnamõjude hindamise (KMH). Arvestuslikult kaevandataks karjäärist umbes 300 000 m3 lubjakivi aastas, riigipoolse huvi korral on ettevõte valmis kaevandama kuni 500 000 m3 aastas.
Väiksem kaeveala vähendab häiringuid
Steigeri keskkonnaekspert Aadu Niidas märgib, et KMH koostamise käigus analüüsiti kahte põhilist alternatiivi – lubjakivikarjääri avamist üksnes Maardu III uuringuruumi põhjaosas ning karjääri avamist kogu uuringuruumi piires koos turba kui kaasuva maavara kaevandamisega. Neid kahte alternatiivi võrreldi olukorraga, kui kumbagi ei rakendata, karjääre ei avata ja kõik jääb endistviisi.
„Esialgsete järelduste põhjal soovitame vähendada taotletavat kaevandusala saja hektarini ehk plaanitavaga võrreldes kolmandiku võrra,” ütleb Niidas. Suurim mure ja kaevandamisega kaasnev keskkonnarisk seondub veetaseme võimaliku alanemisega. Selleks, et hoida karjääriga külgnevate alade veetaset, soovitab KMH rajada kaeveala perimeetrile 30 meetri laiune hüdrotõkke tranšee, mis tuleks täita moreeniga.
Jõelähtme vald on oma senistes väljaütlemistes ja seisukohtades olnud põhimõtteliselt karjääride avamise vastu.
„Hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemused näitavad, et sellisel juhul välistatakse peaaegu täielikult Maardu III uuringuruumis lubjakivi kaevandamise mõju kaevudele,” selgitab Aadu Niidas. Elupaikade kaitse kohta märgib Steigeri aruanne, et kaevandamine võib loomade- lindude elupaikadele negatiivset mõju kaasa tuua, aga seda aitab vähendada kaevandamise ala kokkutõmbamine esialgsega võrreldes 50 hektari võrra.
Hindajate arvates on vähetõenäoline, et kaevandamise käigus avatud pinnase tõttu tekkiv radooni kontsentratsioon võiks muutuda tervisele ohtlikuks. Karjääri rekultiveerimisel soovitab KMH kombineerida erinevaid lahendusi – põhjaosas võiks tagasitäitmisega rajada põllumaa ning lõunaosas liigendatud kaldajoonega veekogu, kaeveala ümbrus aga korrastada metsa- ja rohumaaks.
Võitlus kaeveloa eest on kestnud aastaid
Limestone’i juhatuse esimees Vladimir Libman märgib, et alustas ettevõttele uute toorainevõimaluste otsimisega aastal 2004. „Meil on kaks valikut – kas leida omal maal uusi võimalusi kaevandamiseks või hakata piiri tagant materjali sisse ostma,” ütleb Libman. „Nabala uuringualal kestis epopöa 14 aastat ja lõppes looduskaitseala loomisega. Pärast seda asusime tegelema Maardu III maardlaga, see on meie tulevik. Kui seda karjääri kaevandamiseks ei avata, ootab Eestit peagi ees ehituspaekivi defitsiit, mille all hakkab kannatama nii üldehitus kui teedeehitus, sh Rail Balticu rajamine.”
Kuldar Õunapuu kinnitab, et pärast karjääri sulgemist korrastab ettevõte kogu ala nii, nagu Jõelähtme vallaga kokku lepitakse. Fotod Ain Alvela Libman märgib, et Limestone võiks teoreetiliselt avada karjääri juba sel aastal. Maardu III lubjakivivarusid nimetab ta suurepärasteks nii paiknemise kui kvaliteedi poolest ning kinnitab, et selle arvelt saaks Harjumaa ehituslubjakivi vajaduse katta vähemalt järgmise kolmekümne aasta jooksul. Limestone’i juhatuse liige Kuldar Õunapuu selgitab, et mitte ainult Maardu III uuringuala läheduses elavaid inimesi, vaid tegelikult kõiki Jõelähtme valla elanikke on KMH valmimisest ja selle sisu kokkuvõttest teavitatud.
„Tegu on kunagise turbatootmise alaga, mis asub inimasustusest suhteliselt eemal ja on juba inimtegevuse poolt n-ö rikutud. Samas on alal hea logistiline asukoht ning juurdepääsu sellele saab korraldada nii, et see kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriks,” räägib Õunapuu. „Samuti asub maardla küllaltki lähedal betooni- ja asfalditehastele, mistõttu materjali vedu jätab suhteliselt väikese CO2 jalajälje.”
Esialgsete järelduste põhjal soovitame vähendada taotletavat kaevandusala saja hektarini ehk plaanitavaga võrreldes kolmandiku võrra.
Maardu III keskkonnamõjude hinnangu algatas keskkonnaamet 2021. aastal, valminud hinnang suunatakse avalikule arutelule enne jaanipäeva. Jõelähtme vallavalitsus ja volikogu on oma senistes väljaütlemistes ja seisukohtades olnud nii Maardu III-s kui põhimõtteliselt ka teistes kohtades karjääride avamise vastu.
Praeguste seaduste juures ei kompenseeri karjäärist laekuv tulu kohalikele elanikele kaevandamisega kaasnevat ebamugavust. Ettevõte väidab, et ei saa selles osas midagi ära teha ei saa, pigem on siin tarvilik riigi sekkumine. Kõige loogilisem muudatus oleks keskkonna ressursitasude proportsioonide ümberhindamine (praegu läheb sellest laias laastus 80% riigieelarvesse ja 20% kohalikule omavalitsusele).
Maardu III peidab endas väärt ehitusmaterjali
Maardu III uuringuala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas 156,44 hektaril. Maardlas asub Eesti lubjakivi kvaliteetseima Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusala. Kaevandusmahu korral 300 000 m3 aastas sõidaks karjääri ja sealt välja 140 veokit ööpäevas ehk 19 masinat tunnis. Kõige lähem elamine maardla piirile asub umbes 500 meetri kaugusel, karjääri väljasõidust elatakse kõige lähemal 800 meetri kaugusel.
Allikad Steiger, Limestone
