Igal aastal korraldab keskkonnaamet selguseta päritolu jäätmete koristamist reformimata riigimaalt. Tänavu koristatakse prügist kokku viis maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal. Jäätmete koristamiseks ja ringlusesse suunamiseks või kõrvaldamiseks on keskkonnaameti eelarves 30 tuhat eurot.
„Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed peab koristama prügistaja ise. Kui saastajat ei ole võimalik tuvastada, siis on koristamine maaomaniku ülesanne. Reformimata riigimaal tähendab see, et jäätmed koristab keskkonnaamet. Tasub märkida, et järjest rohkem inimesi ja ettevõtteid käitub oma igapäevases tegevuses vastutustundlikult keskkonna suhtes, kuid paraku kirjutavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid välja mitmeid trahve ja ettekirjutusi jäätmete koristamiseks,“ ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius.
Veebruaris korraldas keskkonnaamet värvitünnide koristamise Tallinnas Silikaltsiidi tänava kinnistult, kuhu tekkis ebaseaduslik prügila juba kümmekond aastat tagasi. Keskkonnaamet tegi Silikaltsiidi tänavale prügistaja kindlaks juba aastaid tagasi, kuid ettekirjutuse saanud ettevõte läks pankrotti ning jäätmed jäid koristamata. Praeguseks on Silikaltsiidi tänavalt koristatud kõige suurema keskkonnamõjuga jäätmed.
Lisaks puhastatakse prügist maatükk Ida-Virumaal Moldova külas ja Narva linnas. Jäätmed koristatakse ära Lääne-Virumaal Aseris ning Harjumaal Vatsla külas.
Viimase 10 aasta jooksul on keskkonnaamet korraldanud pea 70 reformimata riigimaal asuva maatüki koristamise.
Trahv füüsilisele isikule võib prügistamise eest ulatuda kuni 1200 euroni, juriidilisele isikule kuni 400 tuhandeni.
