“Planeeringuala asub Kohatu külas, hõlmab maa-ala Vasalemma jõe ja Kernu paisjärve vahel – Kernu hooldekodu ja Pähklimäe kinnistuid –, kokku 60 hektarit,” selgitab Kernu abivallavanem Hannes Orgse.
Detailplaneeringu algatasid 19. juunil 2014 Krista Siilats ja Keith Siilats AS Evorest. Eskiisi teemal on tänavu toimunud kaks avalikku arutelu, 4. aprillil ja 23. augustil.
“Planeeringulahenduse peamine idee on luua täiendavad elamualad, üks ja tihedam mõisa külje alla, tinglikult mõisaküla, ning teine, mitte nii tihe, tinglikult lennuküla,” lisab Orgse.
Lennukiga otse koju
Esialgses planeeringulahenduses on lennukülla kavandatud 11 elamut ja mõisakülla 12, kokku seega 23 elamut. Lennuküla kruntide keskmiseks suuruseks kavandatakse hektar, mõisaküla puhul 0,3-0,4 hektarit.
“Lennuküla omapäraks on tihe seotus lennuväljaga. Elamute juurde saab lennukitega sõita, väikesed angaarid lennukite jaoks asuvad elamute juures. Hoonetealune pind on 250 ruutmeetrit, kaks korrust, kõrgus 8 meetrit, hoonete arv krundil 3 – elamu pluss kaks abihoonet,” selgitab Orgse.
Lennuküla juurde kavandatakse väikelennuvälja kuni 6-kohalistele ja kuni 2,2 tonni kaaluvatele lennukitele. 800-meetrise lennuraja kasutajad oleksid eelkõige lennuküla elanikud, aga ka nende külalised.
Kuna mõisakompleksi juures on kaitsevöönd, siis sinna uusi hooneid ei planeerita.
“Kuna piirkond saab olema tihedalt asustatud ja seal on palju elanikke, siis tulevad ka mänguväljak ja spordiväljak. Arhitektuurinõuded kehtestatakse piirkondade kaupa mõisakülale ja lennukülale, hooned tuleksid suhteliselt sarnased, looduslikest materjalidest, mahedates toonides. Eesmärgiks on arhitektuuriline terviklikkus mõisakompleksis,” räägib Orgse.
Vahetute naabrite arvamust küsides kuuleb nii ühte kui teist. “Mina ei oska midagi arvata. Kui see on nii vajalik, siis olgu,” ütleb kolhoosiaegses kortermajas lapselapsi kantseldav pensionär Liida Riiv, kelle kodust jääb tulevase lennukülani vaid mõnisada meetrit.
“Ma arvan, et ega siia need suured lennukid ei tule, tulevad väikesed,” räägib Liida majanaaber Linda Fuks, samuti pensionär. Tema arvates tehakse lennuvälja selleks, et Kernu mõisaproua Krista poeg Keith saaks emal paremini külas käia. Krista poeg elab Linda sõnul Ameerikas.
Vaja lube ametkondadelt
“Kernu mõisa detailplaneeringu eskiislahendus on esitatud lennuametile arvamuse avaldamiseks, mis hetkel on menetluses,” selgitab lennuameti lennuliikluse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor Andres Lainoja.
Kernu vallavalitsus ootab tagasisidet ka kaitseministeeriumilt. Arvestada tuleb NATO lennukite tõusmist ja maandumist Ämari lennuväljal, ehkki Ämari jääb tulevasest lennukülast ca 25 kilomeetri kaugusele.
Kuigi lennuamet ei ole detailplaneeringu eskiislahendust veel heaks kiitnud, on lennurada osaliselt juba valmis. 15. juulil algas remont Tallinna-Pärnu maantee 39,3-40 kilomeetril ehk Kernu läbisõidu rekonstrueerimine. Sealt freesitud asfaldi tõi lennuraja põhja täiteks ehitusfirma Nordecon.
„Vallavalitsus on käinud kohal, fikseerinud olukorra ära, teinud protokolli ja alustab nüüd menetlust,” räägib abivallavanem Orgse arendaja isetegevuse kohta.
Kas mõni krunt on juba maha müüdud? “Hetkel kehtestatud planeeringut ei ole, kruntimist ei ole toimunud, ehitusõigust ei ole, maa sihtotstarve on muutmata. Hetkel ei olegi võimalik midagi müüa,” ütleb Orgse.
Mis saab siis, kui ametkonnad Kernu lennuküla heaks ei kiida? “Siia saab igal hetkel lihtsalt mulla peale lükata,” arvab Orgse osaliselt valmis lennuraja kohta.
Külaks lennundushuvilistele
• Lennuameti andmetel on Eestis praegu 25 lennuvälja. Neist neli –Tallinna, Ämari, Humala ja Kose – paiknevad Harjumaal.
• Ameerika Ühendriikides on üle viiesaja fly-in kogukonna. Põhja-Euroopa esimene lennuküla loodi aastatel 2001-2009 Rootsi Dalarna maakonda Siljansnäsi.
• Eestisse ühtegi lennuküla veel ehitatud ei ole. “On nn talulennuvälju, kus maamaja, suvila või elumaja kõrvale on rajatud oma eraplats – tavaliselt siiski väike murulennuväli, mis on lihtsate vahenditega planeeritud sirgeks ning hoitakse niitmisega maandumiskõlblikuna,” selgitab Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu juhatuse liige Hendrik Agur.