Keri saarevahid ning saare selts koguvad Hooandja portaalis annetusi, et panna sealsele ainsale elamiskõlblikule hoonele ette uued aknad ja uksed. Eesti ühe põhjapoolsema saare sümbol ehk tuletorn tähistab järgmisel aastal 300. aastapäeva ning ootab suurt remonti.
Keri saar kuulub Viimsi valla koosseisu ning asub Pranglist kuus kilomeetrit põhjas. Veidi alla kolmehektarilisele maalapile palju ei mahu – omaaegne piirivalvehoone, juba Peeter I ajal ehitatud tuletorn ning veel mõned rajatised.
Just piirivalvehoone on saare süda. Kuid aastatega on selle uksed, aknad, põrandad ja vahelaed muutunud kehvaks. Plaan on vahetada peahoonel kõik 27 akent ja välisuks ning teha korda laed.
Piirivalvehoones saab elada. Seal on neli korterit ja igas korteris on kolm tuba. Esimeses korteris on majandus-, töö- ja sidetoad. Teises korteris sahver ja kaks hotellituba. Kolmandas tiivas on vintsi-, peainseneri ja muuseumitoad. Neljas korter on saarevahtide korter. „Tingimused on neis pigem arhailised,” ütles vabatahtlik saarevaht Mari Pent. Tema sõnul on vahelaed väga katki ning ka mõne toa põrand. Paljud aknad on kinni löödud või klaasid katki. Ahjusid saab kütta, aga siibreid pole.
Sügiseks aknad ette!
Praegu on käimas akende vahetuseks Hooandja kampaania. Neljapäeva hommikuks oli koos 11 850 eurot ja seda vajaminevast 12 500 eurost. Annetajaid oli samaks päevaks 233.
“Kampaania lõpeb 25. aprillil. Sealt edasi algab ettevalmistustöö ning suvel jõuame reaalse vahetuseni. Kuna aknaid on palju ja saar on raskesti ligipääsetav, siis kindlasti on see järkjärguline viimine ning paigaldamine. Eesmärk on see, et enne sügistorme oleksid majal uued aknad ees,” ütles Pent.
Naise saarevahi karjäär algas neli aastat tagasi. “Sattusin nägema Pealtnägijat, kus Roald Johannson oli saarevaht. Järgmisel päeval sai MTÜ Keri Seltsile kirjutatud ja 11 kuud järjekorras oldud, kuni lõpuks saabus meie nädal olla üksikul saarel. Keri saarel olin esimesed kaks aastat ühe nädala ja järgmised kaks aastat kaks nädalat,” meenutas Mari Pent. Eelmisel aastal viibis naine väga paljudel nädalavahetustel Keril, sest vintsitoas tehti remonti.
Tornil varsti juubel
Saare suurim rajatis ehk tuletorn tähistab järgmisel aastal ehituse alguses 300. aastapäeva. Kahjuks on torn eelmise aasta augustist külastajatele suletud, sest on muutunud liialt varisemisohtlikuks.
“Oleme veeteede ametiga pidevas suhtluses ja kõikidel on soov tuletorn korda saada. Renoveerimisprojekt on tehtud, kuid seda tuleks arvatavasti uuesti üle vaadata. Kuna rajatis on muinsuskaitse all, siis on tähtis sõna öelda ka neil,” ütles Pent.
Kolmehektariline saar mahutab tuletorni, mõned hooned ja abirajatised. Torni on 20.sajandil valgustanud maagaas. FOTO Kaupo Kalda Veeteede amet on omakorda esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tuletornide renoveerimisprogrammi (aastateks 2017-2028). Samuti taotletakse riigieelarve strateegiast aastateks 2019-2022 täiendavat raha tuletornide renoveerimiseks.
“Meie vabatahtlike saarevahtidena saame aidata sellega, et hoida saart pidevalt pildil ja avalikkuse tähelepanu keskmes. Kogu torni renoveerimise jaoks aga oleks vaja riigi abi,” ütles Mari Pent.
Lähiaja plaanides on 5. mai talgupäev „Teeme ära“. Kuna tuletorn on varisemisohtlik, siis tahab saare selts talgute korras panna rajatisele piirded ümber. Ikka selleks, et külastajad teadmatusest ohtu ei satuks.
“Samuti soovime teha korda kuivkäimla ja mõned põrandad ning sorteerida ja ümber pakkida puukuuris oleva prügi. Kuna Keri saar kuulub Viimsi vallale, siis on plaanis teha 28. juulil valla kohvikutepäeval ka Kerile kohvik,” lubas Pent.
