Kes vähegi on sel suvel mööda Eestimaad ringi sõitnud, see teab, et linnade, aga ka väiksemate kohtade tänavad on vallutanud elektritõukerattad. Neid, nagu ka muid eriilmelisi elektrilisi ja inimjõul töötavaid liiklusvahendeid kohtab üha sagedamini ka külateedel. Kui veel mõni aasta tagasi võis arvata, et kergliikurid on ajutine nähe, pigem moehaigus, siis täna saab kindlalt väita, et nad on tulnud selleks, et jääda.
Uutmoodi sõidukid ei jäta ükskõikseks – laste ja noorte kõrval on küllalt ka küpses eas fänne, kes nendega kas niisama lusti sõidavad või siis jalavaeva vähendamiseks omi asju ajavad. Kahtlemata on elektritõuksidel ka vaenlasi, eriti suuremates linnades, kus nad kipuvad nii jalakäijaid kui ka autojuhte ja jalgrattureid segama. Tallinnas, Tartus ja Pärnus teevad peavalu ka kõnniteedele risti-rästi pargitud rendirattad. Kuigi enamik sõitjaid arvestab teiste liiklejatega, siis silma torkavad just hoolimatud ja kogenematud juhid.
Uued liiklusreeglid
Elektriliste tõukerataste ja rulade plahvatuslik levik koos nendega seotud liiklusõnnetuste kasvuga on toonud üle maailma kaasa vajaduse uute liiklusreeglite järele. Eelmisel suvel Eestis alanud arutelud selle üle, kas ja kuidas reguleerida kergliikuritega liiklemist on tänaseks pooleldi vilja kandnud. Enne jaanipäeva läbis riigikogus esimese lugemise liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille sätted puudutavad valdavalt kergliikureid ja nende juhtimist. Debatid jätkuvad septembris – lisaks juunis riigikogu saalis välja toodud seaduseelnõu kitsaskohtadele on nii majanduskomisjonis kui ka täiskogus põhjust arutada ja analüüsida ka sel suvel liikluses toimunut.
Kokkuvõtvalt eelnõu peamistest punktidest. Kergliikuriga tohib sõita teedel, mis on mõeldud jalakäijale ja jalgratturitele, kusjuures jalakäija vahetus läheduses tuleb ohutuse tagamiseks sõita viimase tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruse nõue kehtib samuti sõidutee ületamisel. Eelnõu lubab elektritõukerattad ka sõidutee jalgratta rajale. Erandkorras tohib nendega liigelda sõidutee paremal äärel, seda juhul, kui seal puudub jalakäijate ja jalgratturite teeosa. Kiiver muutub kohustuslikuks alla 16-aastasele kergliikuri juhile, kes võib sõiduteel sõita ainult siis, kui tal on olemas jalgratturi juhiluba. Eelnõu keelustab kergliikuri joobes juhtimise, nähes ette ka vastavad trahvid ning sätestab nõuded helkuritele ja tuledele.
Jalakäija – kõige ohustatum liik
Nagu juba öeldud – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu vajab veel üksjagu parandamist. Näiteks ei pea sotsiaaldemokraadid mõistlikuks eelnõus olevat punkti, mis kohustab jalgrattureid sõitma kergliiklusteedel jalakäija vahetus läheduses viimase tavakiirusega. See piirang on igati õigustatud jalgteel ja kõnniteel, aga kergliiklusteedel loobib see piltlikult öeldes jalgratturitele kaikaid kodaratesse. Lisaks tahame me liiklusseadust täiendada muudatusega, mis keelustab edaspidi kergliiklusteedel mopeediga sõitmise. Mopeedide sõiduteedele suunamise eesmärk on kaitsta jalakäijaid, kes on kergliiklusteedel kõige kaitsetumas seisus. Sarnaselt elektritõukeratastega tuleb liiklusesse juurde üha uusi jalgrattaid, aga ka mopeede. Ja nii ongi jalakäijad kõige “ohustatum liik”.
Paljuski koroonaohu mõjul toimuv jalgrataste võidukäik on ühtpidi tervitatav, teisalt juhtub nendega üha rohkem õnnetusi. Politsei andmetel sattus tänavu esimesel poolaastal liiklusõnnetusse 168 jalgratturit, läinud aastal samal ajal oli selliseid õnnetusi 100.
Jalgratta- ja ka tõuksihooaeg kestab veel hea mitu kuud. Olgem siis liikluses tähelepanelikud ja kaasliiklejate suhtes hoolivad ning ärgem hinnakem oma võimeid üle. Turvalist liiklemist!
