Vastulause Harju Elu veebis teisel mail ilmunud keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle artiklile „Muudatused jäätmekäitluses on vajalikud jäätmete ringlusse võtmiseks“.
Prügilate sundimine sodi seest materjale otsima ei ole praegu mõistlik ega seadusega kooskõlas.
Eestis ei ole jäätmete liigiti kogumisega asjad korras, kuigi jäätmeseadus, mis meid kõiki selleks kohustab, kehtib enam kui kümme aastat. Siiski koguvad paljud Eesti inimesed jäätmeid liigiti ja on ka väga tublisid omavalitsusi, kes panustavad sellesse, et inimestel oleks võimalik neid ka liigiti ära anda. Kuid kahjuks on veel omavalitsusi, kes siiani tegelevad ainult segaolmejäätmete kogumisega.
Kuna kõik saavad aru, et probleem ise ei lahene, on riik hakanud seda lahendama: keskkonnaamet sunnib alates märtsi lõpust prügilaid segaolmejäätmeid järelsortima. Lühidalt: kodudes kõik ühte patta visatud sodi (mähkmetest supi, plasti, papi ja kartulikoorteni) tuleb alates märtsi lõpust sortida prügilates enne ladestamisele suunamist. Keskkonnaamet lähtub loogikast, et kui jäätmeid ei suudeta tekkekohal liigiti koguda, ringlussevõtu sihtarvud on aga vaja täita, siis järelikult peab vastutama keegi teine – antud juhul prügila.
Riik karistab viimast vastutajat
Eestis on jäätmete lõpp-punkte – prügilaid – praegu viis. Viiest prügilast neli on saanud praeguse seisuga uuendatud kompleksloa, mille järgi ei tohi nad enam segaolmejäätmeid ladestada, seda ilma üleminekuajata.
Selline korraldus jätab prügilatele kolm valikut: hoida väravad kinni ja koormad ära saata, investeerida ja hakata ise järelsortima või saata jäätmed Iru elektrijaama põletusse. Artikli kirjutamise ajal on aga näiteks Iru jaam parandustöödeks suletud ning Irusse saavad jäätmeid viia siiski ainult lepingulised partnerid. Soovides värskelt tulnud nõudeid täita, peaks prügilad tegema kiirelt investeeringud, et kõik koormad üle sortida. Selliste kulutuste tegemiseks ei antud aga ettevõtetele üleminekuaega.
Riik ütleb praegu inimesele: pole vaja jäätmeid liigiti koguda: prügila teeb seda sinu eest – aga esimesest jaanuarist 2024 hakka seda jälle tegema!
Keskkonnaamet väidab, et aasta jagu toimus arutelusid ja selle aja jooksul oleks tulnud investeeringud juba ära teha, kuid kahjuks ei saa ettevõtted varem investeerida, kui ei ole ette teada, missugune kompleksluba päriselt kehtima hakkab.
Kasutud investeeringud
Kui prügilad ka need investeeringud sortimisliinidesse teevad, kaotavad need mõtte juba 2024. aasta esimesest jaanuarist. Kohalikud omavalitsused peavad korraldatud jäätmeveoga pakkuma Eesti elanikele võimalust anda liigiti kogutud biojäätmeid ära seisuga 31. detsember 2023. Sealhulgas sobib lahenduseks ka kodus kompostimine. Seega on kohalikele omavalitsustele antud üleminekuaeg.
Riik ütleb praegu inimesele: pole vaja jäätmeid liigiti koguda: prügila teeb seda sinu eest – aga esimesest jaanuarist 2024 hakka seda jälle tegema!
Õiguskantsler on andnud keskkonnaameti manöövrile ka hinnangu, mille kohaselt on viimases etapis jäätmete sortimine äärmiselt ebamõistlik, tihti lausa võimatu: biojäätmed lagunevad kiiresti ning rikuvad ära ka kõik teised materjalid, mida ümbritsevad, rääkimata sellest, et nende kättesaamine muu sodi vahelt on väga keeruline. Segaolmejäätmeid prügilates sortides ei ole päris kindlasti võimalik saada kätte sama kvaliteediga materjale kui jäätmeid liigiti kogudes. Samuti ei ole kogu see tegevus isegi seadustega kooskõlas ja nii leidis ka õiguskantsler oma vastuses.
Omavoliline tõlgendus
Ka riigikontrolli soovitus, millele keskkonnaameti artiklis viidatakse, on ametil valesti tõlgendatud. Riigikontrolli sõnum oli, et kui prügila väravasse saabub auto, kus on sellised jäätmed, mida ei tohi ladestada, siis prügila saadab selle auto tagasi. See peaks tekitama omavalitsustes arusaama, et kohapeal liigiti kogumine on siiski kõige mõistlikum.
Omaette probleem on, et kui me sordiks prügilas enne ladestamist biojäätmed välja, kompostiks saadud massi, ei oleks saadud materjaliga ametlikult ikkagi mitte midagi teha. Selline toode on nn praakkompost, mis ei kvalifitseeru tooteks ja seega ei panusta ka EL ringlussevõtu sihtarvu täitmisesse.
Jäätmete liigiti kogumise ning materjalina ringlussevõtu probleemi lahendamine on väga oluline: see puudutab meie elukeskkonda. Meie kõigi eesmärk peaks olema soodustada ringmajandust ja tekitada võimalus järjest rohkem jäätmeid materjalina ringlusse suunata.
Muidugi on riigil õigus halduspraktikat muuta. Ka ladestamise keeld on sisuliselt õige otsus – ka prügilad ei näe mõtet ladestada sodi, milles on kolmandik biojäätmeid, mida saaks kasutada palju paremini. Kuid prügilate sundimine sodi seest materjale otsima ei ole praegu mõistlik. Riik peaks endalt küsima, kuhu ta tahab jõuda – ja seejärel veenduma, et protsessis lülidel oleks kõigil kohustused täidetud.
