Koos Eesti inimeste suurenenud investeerimishuviga on tegutsema asunud ka petturid.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige selgitusel püüavad kelmid peamiselt panna investoreid tegema otsuseid toodete suhtes, mis on väärtusetud või mida pole tegelikult olemas.
„Huvi investeerimise vastu sai Eestis erakordselt kiire hoo sisse eelmisel aastal. Aktiivsust tõstsid ka esimesed maksete laekumised teise samba pensionifondidest. Uute ja sageli vähemkogenud jaeinvestorite soovi oma raha kasvatama hakata on asunud oma huvides kurjalt ära kasutama ka kelmid,“ ütles Kiik.
Ohvreid leitakse ka tutvumisäppide kaudu
Politsei andmetel langes eelmisel aastal investeerimispettuste ohvriks 315 inimest ning kahjusumma oli kokku 4,8 miljonit eurot. Ohvrite seas on nii eesti- kui ka venekeelseid inimesi, samuti mehi ja naisi. Investeerimispettuste skeemides kasutatakse eelkõige vene ja inglise keelt.
Kiige ütlust mööda võib investeerimispettus hõlmata eri varaklasse nagu näiteks aktsiad, optsioonid ja krüptoraha ning petturid kasutavad valeinfot ja väljamõeldud võimalusi, et veenda inimesi oma raha neile kandma. Esimene kontakt toimub ohvriga tihti telefoni teel, ent viimasel ajal on sagenenud ka lähenemine läbi tutvumisäppide, kus pärast päevi kestnud vestlusi pakutakse investeerimisvõimalust.
„Petturid ei maga ning ainus toimiv meede nende vastu on suurem teadlikkus ohtudest. Kõige otsesem viide pettusele on olukord, kus keegi nõuab kohest tegutsemist või kiiresti teie andmeid. Eriti puudutab see pangaandmete jagamist, aga ka mingi tarkvara laadimist oma seadmesse. Soovimatutesse telefonikõnedesse ja juhuslikult leitud reklaamidesse tuleks alati suhtuda skeptiliselt,“ märkis Kiik.
Turud on heitlikud
SEB korraldatud uuringu järgi kavatseb 45% Eesti inimestest lähikuudel jätkata investeerimist ning peale selle kaalub 13% investeerimisega alustamist.
Kõige julgemad investeerijad on 18- kuni 29-aastased Eesti elanikud, kuid ka vanuserühmas 50–59 kavatseb 42% investeerimist jätkata. Kuni 350-eurose kuusissetulekuga vastanute seas on investeerijaid ligi 40% ehk pea samapalju kui keskmise palga saajate seas (47%).
Kõige julgemad investeerijad on 18- kuni 29-aastased Eesti elanikud.
„Sõda ja inflatsiooniline keskkond on suurendanud väärtpaberiturgude heitlikkust ning põhjustanud turgudel korrektsioone. Aga need, kelle jaoks investeerimine on pika sihiga ettevõtmine, teavad, et see ongi enamasti normaalne turgude käitumine, ning nad on valmis, muidugi oma riskitaluvust arvestades, ka sellistel aegadel investeerimisvõimalusi otsima,“ ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Raha kipub arvel vähenema
Kui puhvreid on kogutud piisavalt, siis ülejäänud säästudega kerkib tema sõnade järgi paratamatult küsimus, kas tasub neid niisama pangakontol hoida, sest madalate intresside ja kõrge inflatsiooni tõttu kipub hoiuste väärtus suhteliselt vähenema.
Uuringu andmeil eelistavad Eesti inimesed investeerimisel 3. samba pensionifonde ja aktsiaid, kuhu on oma säästud paigutanud üle poolte Eestis investeerimisega tegelevatest inimestest.
Kolmandasse sambasse on investeerinud 56%, aktsiatesse 53% ning investeerimisfondi osakutesse 21% vastanutest.
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id on oma portfelli valinud 8% ning võlakirjad 7% investoritest.
Leppäneni selgitusel näitab uuring, et ETF-idesse investeerimisel on takistuseks ebapiisavad teadmised.
Keskmiselt investeeritakse SEB andmeil 40 eurot kuus.
Investeerimispettused
• Eriti tähelepanelik tuleks olla pakkumiste suhtes, milles lubatakse olematu riskiga ebatavaliselt suurt tootlust või kiiret kasumit.
• Investeerimispettuseid reklaamitakse tavaliselt ajakriitilistena, et sundida inimesi kohe tegutsema.
• Petturid kipuvad panustama inimese kartusele millestki ilma jääda, et panna nad emotsioonide ajel tegutsema.
• Võimalusi esitletakse personaalsete pakkumistena, millest ei tohi teistele inimestele rääkida.
• Kui te pole tootes kindel või ei saa sellest täielikult aru, on tungivalt soovitatav investeeringu tegemine peatada.
• Kui olete kandnud petturitele raha või oma kontolt raha kaotanud, siis tuleks viivitamatult panga ja politseiga ühendust võtta.
