Mulluse talve seisuga on Harju maakonnas hundipesakondi teada 3-4 ja ilvesepesakondi 6. Ilvese sigimisedukust tänavusel suvel näitab aga eelolev talv, kui lumele jäänud jälgede järgi ilvesepesakonnad kokku loetakse.
1. detsembrist 28. veebruarini võib ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti koeraga. Hundile võib 1. novembrist 28. veebruarini pidada aga peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja koeri kasutades.
Jätkusuutlikke hundi ja ilvese populatsioone iseloomustab iga-aastane pidev järelkasvu lisandumine kohalikku asurkonda. “Kuna huntide ja ilveste individuaalterritoorium on reeglina väga suur, hundikarjal keskmiselt 800 ja ilvesel kohati kuni 600 ruutkilomeetrit, saame seetõttu eriti just huntide puhul rääkida vaid Harju maakonnaga seotud isenditest,” sõnab keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp. Hundi pesakond koosneb tavaliselt 5-7 ning ilvese pesakond 2-4 isendist.
Limiidid küttimiseks
Hunte kütitakse igal aastal nii palju, et Eestis säiliks 15-25 kutsikatega hundikarja. “Möödunud aastal võis küttida 55 isendit, kuid kütiti 38,” sõnab Kübarsepp. Tänavu võib limiidi esimeses osas eraldatud küttimislubade alusel Eestis küttida 74 hunti, millest Harju jahimehed võivad lasta 8.
Ilvesejaht oli Eestis 2014. aastal liigi madala arvukuse ning tagasihoidliku sigimismäära tõttu keelatud. “Viis aastat tagasi oli veel tavapärane näha suurtes metsamassiivides rohkearvuliselt metskitsi ning metskitsedest toituvat ilvest. 2010 ja 2011 lumerohketel talvedel metskitsede arvukus vähenes kordades,” selgitab Kübarsepp. Nii vähenes ka sealsete ilveste populatsioon. Ilveseasurkonna säilinud osa kolis elama sinna, kus säilis neile sobilik söök, paljud neist kultuurmaastikele. “Kui varemalt oli ilvese kohtamine põllumassiivide vahelistes pisikestes metsatukkades pigem haruldus, siis nüüd pigem tavaline,” teab Kübarsepp. Tänavu võib Eestis küttida 18 ilvest, Harjus neist 3.
Kus liikvel?
Emased ilvesed valivad oma kodupiirkonna sobiva elupaigatüübi ning toidubaasi järgi, mis võimaldaks neil üles kasvatada oma järeltulijad. “Isased valivad oma kodupiirkonna emaste olemasolu järgi. Muidu on ilves üksiku eluviisiga loom,” kirjeldab Kübarsepp ilvest. Ilveseid võib kohata kõige sagedamini suuremate metsamassiivide ning kultuurmaastike kokkupuutealadel.
Eestis on hundi eelistatuimaks toiduks metssiga, suvisel ajal ka põder. “Pool kümnendit tagasi aga moodustas hoopiski metskits valdava osa – 70% – meie kriimsilmade aastasest toidusedelist. Ka ilvesed toituvad peamiselt metskitsedest,” pajatab Kübarsepp. Vähemal määral sööb ilves ka jänest ning kobrast. “Kohati on saakliikide hulgast leitud ka punarebast,” lisab Kübarsepp.
Erinevalt ilvesest, eelistavad hundid suuremaid metsamassiive, olles inimese häirimise suhtes märksa tundlikumad. “Seetõttu on Harju maakonnaga seotud põlised hundialad, näiteks Padise ning Kose-Aegviidu-Kõrvemaa piirkonna maastikud,” teab Kübarsepp.
