Omariikluse 29. aastapäeva tähistav Kasahstani Vabariik iseseisvus ka Eesti jaoks murranguliseks kujunenud 1991. aastal, kui endise NSVL-i varemetele tekkisid uued riigid.

Alates 16. detsembrist 1991, kui võeti vastu Kasahstani Vabariigi riikliku iseseisvuse seadus, on meie noor riik pidanud seisma silmitsi mitme keerulise ülesandega: õigussüsteemi ülesehitamine, majanduspoliitika kujundamine, tugevate majandussidemete lõhkumisest tuleneva kriisi ületamine ja riigi sümboolika kehtestamine.

Ehkki sama saatus tabas kõiki sotsialistliku leeri maid, muutis Kasahstani olukorra raskemaks nõukogude võimu käest pärandiks saadud keskkonnaprobleemid, millest tõsiseim oli maailma suurim Semipalatinski tuumapolügoon. 459 tuumakatsetusega Kasahstani maad räsinud polügoon suleti riigi esimese presidendi Nursultan Nazarbajevi allkirjastatud otsusega 29. augustil 1991.

Rohkem kui 330 miljardit

Lühikese ajaga on meie riik kriisist välja tulnud: on tehtud struktuurireformid ning üles ehitatud kõik majandusharud ja riigivõimu süsteemid. Uus pealinn Nur-Sultan on kujunenud uute reformide mootoriks, meie riikluse taassünni sümboliks ja kasahhide uhkuseks.

Hoolimata sellest, et 29 aastat ei ole maailma ajaloos kuigi pikk aeg, on see aeg olnud meie noore riigi jaoks määrav. Kasahstan on üles ehitanud omariikluse ja saanud üleilmse kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks. Tänu nutikatele turureformidele saime astuda hiiglasliku sammu edasi, kaasates majandusse üle 330 miljardi USA dollari välisinvesteeringuid rohkem kui 120 riigist.

Maailmapanga raportis “Doing Business 2020” asub Kasahstan 25. kohal maailmas. Majandusreformide elluviimise kiiruse poolest on Kasahstan üks juhtivaid endise NSVL-i riike, millel on kõik eeldused senise majandusarengu jätkumiseks.

Sarnaselt Eestiga on meie riik taastanud iseseisvuse ja saanud rahvusvahelise tunnustuse. Ehkki meie teed läksid 30 aastat tagasi lahku ja Balti riigid ühinesid Euroopa Liiduga, jälgime tähelepanelikult Eesti ja kogu selle piirkonna arengut ja tunneme huvi koostöö vastu, sest meie riigi areng on pidev protsess, millel ei ole ega tohigi olla piire.

Kasahstanil seisab ees veel terve rida sotsiaalseid ja majanduslikke ümberkorraldusi, millega loodetakse parandada inimeste elu ja luua vajalikke tingimusi. Oluline on, et on pandud alus tänapäevasele, rahvusvahelistes suhetes usaldusväärsele ja elujõulise turumajandusega riigile.

30% kvoot

Palju tähelepanu osutatakse ka poliitilistele uuendustele. Tähtsaim ülesanne on suurendada kodanike kaasatust meie riigi ühiskondlikku ja poliitilisse ellu.

Järgmine oluline verstapost Kasahstani demokraatliku arengu teel on 10. jaanuaril 2021 toimuvad parlamendivalimised. Esimest korda kehtib nendel valimistel 30% kvoot parteide nimekirjades kandideerivatele naistele ja noortele. Selle muudatuse kaudu loodetakse kaasata rohkem naisi ja noori nii parlamenti kui ka kohalikesse omavalitsusasutustesse.

Esimest korda kehtib nendel valimistel 30% kvoot parteide nimekirjades kandideerivatele naistele ja noortele.

Kuna Kasahstan on noor riik, mis alles täiustab kodanike poliitikasse kaasamise mehhanisme, saab valitsus aru, kui oluline on luua riigis konkurentsivõimeline mitmeparteisüsteem. Just seetõttu on valitsus algatanud mitu seadusemuudatust, mille eesmärk on muuta uue poliitilise partei registreerimine lihtsamaks.

Muu hulgas tehti ettepanek vähendada poliitilise partei registreerimise lävendit kaks korda.

Eestlaste avatus ja huvi uute kogemuste vastu annab hea võimaluse tutvustada siin Kasahstani rahvuskultuuri, seda enam, et sel aastal tähistab Kasahstan erilisi sündmusi: kuulsa kasahhi kirjaniku ja valgustaja Abaj 175. sünniaastapäev ja üle maailma tuntud teadlase ja filosoofi Abu Nasr Al-Farabi 1150. sünniaastapäev. Olen veendunud, et rikas kasahhi kultuur on väärt tutvustamist Euroopa riikides. Kultuuridevaheline dialoog on sõpruse ja usalduse tugevdamise olulisim vahend.

Võttes arvesse seda, kui sarnaselt lähenevad meie riigid päevakohastele rahvusvahelistele küsimustele, eriti julgeoleku ja uute väljakutsete valdkonnas, on meie jaoks oluline teha koostööd ÜRO, OSCE ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Praegu täidab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena olulist rolli ja Eesti eesmärgid ühtivad Kasahstanil kaks aastat tagasi sama nõukogu liikmena olnud eesmärkidega, milleks on ülemaailmse stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamine.

Tänavu avasime Kasahstani aukonsulaadi kontori Paldiskis. Paldiskis asuvad moodsad sadamad ja terminalid, mille kaudu liigub juba praegu osa Kasahstaniga seotud kaubavedudest ning tänu tugevamatele sidemetele saame oluliselt suurendada majanduskoostööd.

Mul on hea meel, et Kasahstani aukonsul Deniss Boroditš annab väärilise panuse meie riikide suhete arendamisse ja tugevdamisse.

Kõik nimetatud majanduslikud ja poliitilised muutused on Kasahstani-suguse täisväärtusliku riigi kestva arengu tagamiseks vajalikud. Kuid meie olulisim saavutus on rahvusi ja religioone ühendav kokkulepe, sest Kasahstanis elab enam kui 120 rahvuse ja mitme usuvoolu esindajaid. Praeguses ebastabiilses maailmas ning rahvusliku ja radikaalse meelsuse laialdase leviku ning konflikti- ja terrorismiohu tingimustes on see kindel ankur, mis tagab meie riigi ja rahva õitsengu.