Kolmapäeval võttis riigikogu koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamiseks vastu lisaeelarve. Harju Elu uurib, kuidas erinevad erakonnad suhtuvad lisaeelarvesse.

EI: Erasektor koondab ja kärbib, aga avalik sektor laiutab edasi
Aivar Sõerd, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Reformierakond

Nii ei saa olla, et samal ajal kui erasektor kulusid kärbib, siis avalik sektor laiutab. Riigikogus menetletud lisaeelarve üks suurimaid puudusi on see, et seal puuduvad kulude kokkuhoiu meetmed. Avalik sektor peaks olema erasektoriga solidaarne.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees pidi eelarutelul vastama küsimusele, millal tuleb valitsus välja omapoolse kärpelise eelarve eelnõuga? Vastus oli üllatav.

Aprilli ja maikuu jooksul seda oodata pole. Kui see jääb sügisesse, siis elab avalik sektor edasi eelarvega, mille kulude pool pole riigile jõukohane. Aasta viimaste kuude kärped jäävad ilmselgelt ebapiisavaks.

Eestil on tõepoolest praegu head võimalused laenu võtmiseks, tänu euroala liikmelisusele ja ajalooliselt madalale laenukoormuse tasemele. Aga laenuraha tuleb kasutada vastutustundlikult – laenuraha tuleb kunagi ka tagastada.

Praeguse eelarvepoliitika jätkumisel hakkame tulevikus nägema seda, kuidas vanad laenud makstakse tagasi uutega. Hakkab toimuma niinimetatud laenude ülerullimine.

Ei saa lootma jääda sellele, et ka tulevikus on tingimused uute laenude saamiseks sama soodsad ja intressitasemed sama madalad kui tänasel päeval.

Kergelt tulnud laenuraha toel ja kriisimeetmete varjus lükkas võimuliit lisaeelarvesse oma erakondlikke programmilisi asju.

Asju, mis 2020. aasta põhieelarve koostamisel sinna ei mahtunud, sest eelarvereeglid ei lubanud kulusid piiramatult kasvatada. Eelmise aasta sügisel jäi näiteks maaeluministeeriumi eelarvetaotlustest rahapuudusel välja maakapitali meetmega sarnane algatus.

Nüüd on aga 50 miljoni euro suurune maakapitali meede lisaeelarves sees ja jutt käib sinna juurde, et justnagu oleks tegu ülima kriisimeetmega. Nii see muidugi pole.

Nagu öeldakse, laenuraha põleb kiiresti nagu kulutuli. Peale eriolukorra väljakuulutamist on Eesti juba emiteerinud lühiajalisi võlakirju 200 miljoni euro ulatuses ja sõlminud laenulepingu Põhjamaade Investeerimispangast 750 miljoni euro laenamiseks. Nendest laenudest on 700 miljoni eurot juba ka kasutusele võetud.

Andmeid riigi rahanduse kohta avaldatakse puudulikult ja suure ajalise nihkega. Juba on tehtud ka otsus kasutusele võtta riigi viimane rahatagavara – 400 miljonit eurot stabiliseerimisreservi raha. Riigi ülejäänud jooksev rahatagavara asub just likviidsusreservis.

Rahandusministeeriumile likviidsusreservi kohta tehtud päringu vastusest selgub, et 8. aprilli seisuga oli likviidsusreservi jääk 791 miljonit eurot. Aprillis on likviidsusreservi juurde pandud laenuraha summas 700 miljonit eurot. Seega ilma laenurahata oleks likviidsusreservi jääk umbes 90 miljonit eurot.

Likviidsusreservis on hoiul Töötukassa, Haigekassa, ülikoolide ja teiste asutuste rahatagavara. Need varud on riigieelarve jooksva miinuse katteks tänaseks juba suuremas osas käiku lastud.

Seega laenuraha on vaja ka selleks, et keskvalitsus saaks Töötukassa kogutud reserviraha Töötukassale tagastada. Töötukassa on juba alustanud oma reservide kasutamist ja palgatoetuste väljamaksmist.

Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb kokkuvõtlikult öelda, et headel aegadel koostatud tänavune riigieelarve vajab kiiret korrigeerimist. Kuna eelarve tulude pool on järsult vähenenud, siis tuleb kärpida ka kulude poolt.

JAH: Riigi abipakett pakub kriisiajal leevendust
Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Veebruari lõpus kirjutas Statistikaamet, et Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2019. aastal 4,3 protsenti ja oli kolmandat aastat järjest stabiilselt üle nelja protsendi ning paistis, et kasvurajal püsime edaspidigi. Kuniks Hiinast alguse saanud koroonaviirus nullis kõik senised prognoosid.

Viiruse kiire levik, nii maailmas kui ka kodumaal, ei jätnud 12. märtsi ööl valitsusele teist võimalust, kui kuulutada riigis välja eriolukord. Kehtestatud piiranud seiskasid sisuliselt kogu riigi majandustegevuse, kuid inimeste tervise huvides oli see valitsuse poolt ainuõige käik.

Nagu ka soodsatel tingimustel võetud 750 miljoni eurone riigilaen, et finantseerida meetmeid, mis on vajalikud koroonaviiruse pandeemia mõju leevendamiseks majandusele ja ühiskonnale.

Valitsuse otsust lisavahendeid kaasata peab mõistlikuks ka Eesti Panga president Madis Müller, kelle sõnul on laenamine nii järsu majanduslanguse puhul igati põhjendatud. Laen aitab riigil sellest kriisist kiiremini välja tulla ning võimaldab ettevõtetel pärast eriolukorra lõppemist lihtsamini endisesse rütmi naasta.

Tõepoolest, Eesti majandus on saanud tugeva hoobi ning ekspertide hinnangul ootab meid ees vähemalt kaheksaprotsendiline majanduslangus, kuid valmis tuleb olla ka tunduvalt suuremaks miinuseks.

Selleks, et seda lööki pehmendada, on valitsus töötanud välja lisaeelarve, mille kogumaht on ligikaudu 2,6 miljardit eurot. Abimeetmete pakett pakub tuge ettevõtetele ja tööinimestele, keda kriis kõige enam puudutanud on.

Suure osa abipaketist moodustab 500 miljoni euro suurune käibelaen, mida hakkab riik ettevõtetele jagama Kredexi kaudu.

Oma murega ei jää üksi ka mikro- ja väikeettevõtjad ning turismisektor, keda hakatakse eraldi toetama Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu. Kriis on sundinud paljusid ettevõtjaid tegema raskeid valikuid isikukoosseisus ning seetõttu suunatakse töötukassa kaudu üle 250 miljoni euro meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.

Viimases majanduskriisis, kümnend tagasi, jäid kohalikud omavalitsused vaeslapse rolli. Jõuliselt vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tasandusfondi, mis paraku vajutas maapiirkondade arengule valusa pitseri, sest tulubaas vähenes ka olude sunnil.

Tunnustan valitsust, kes seekord seda teed ei valinud, sest minevikus saadud arme on olnud niigi raske ravida. Kohalikele omavalitsustele eraldatakse lisavahendeid kokku 130 miljonit eurot. 100 miljonit sellest läheb investeeringuteks ja kulude katteks.

Koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks aidatakse omavalitsusi 30 miljoni euroga. Lisaks soovitakse toetada maaettevõtlust läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenude 200 miljoni euro ulatuses.

Koroonaviiruse levik pole peatunud ning vara on veel kergendunult hingata. Tuleb jätkata võitlust Hiina pahalasega ning selleks on vaja kindlustada tervishoiusüsteemi täielik valmisolek.

Et tervishoiusüsteem ei kukuks nagu doominokivi ning tekitaks ahelreaktsiooni, on lisaeelarves Haigekassale ette nähtud täiendavaid vahendeid üle 200 miljoni euro. See raha on mõeldud toetama erakorralistes oludes meie haiglate ning arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd.

Kahtlemata seisavad ees rasked ajad, kuid üheskoos suudame neist võitu saada.