Ei, laenuraha läheb põhiliselt eelarveaukude katteks
Aivar Sõerd, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Reformierakond
Uut laenuraha võtab riik tänavu juurde 2,3 miljardit eurot. Sellest on aprillis Riigikassasse juba laekunud Põhjamaade Investeerimispangalt 750 miljonit eurot ja lühiajaliste võlakirjadega võetud laenurahana märtsis ja mais kokku 575 miljonit eurot. Juunis on ettevalmistamisel 1–1,5 miljardi euro suurune järgmine võlakirjaemissioon. Värske laenuraha läheb põhiliselt eelarveaukude katteks.
Kui palju on laenatud?
Praegune valitsus võttis jooksvateks kuludeks laenu ka eelmisel aastal. 215 miljonit eurot Euroopa Investeerimispangalt ja 200 miljonit eurot lühiajaliste võlakirjadega. Lühiajaliste võlakirjade laenuraha 100 miljonit eurot tuli juba saabunud tähtaja tõttu tagasi maksta ning 100 miljoni euro tagasimaksmise tähtaeg on tänavu juunis. Seda tuleb tagasi maksta nüüd juba uue laenuraha arvel. Seega eelarveaukude katmiseks läks laenuraha vaja juba eelmisel aastal, ajal kui majandus veel hoogsalt kasvas.
Siinkohal tuleb tähele panna veel seda, et viimastel aastatel on eelarveaukude katteks laenu võetud ka sotsiaalkindlustuse reservidest. Jooksvate eelarveaukude katteks on kasutatud näiteks töötukassa suurt reserviraha. Nüüd on töötukassal endal seda raha vaja. Riigikassa peab töötukassale raha tagasi maksma ja ka seda tuleb teha uue laenuraha arvelt.
Lisaeelarvega vähendati selle aasta maksutulude ja muude mittemaksuliste tulude laekumise prognoosi. Eelarve kulude pool aga jäeti kärbetest puutumata.
Aprilli keskel kinnitas Riigikogu selle aasta lisaeelarve. Lisaeelarve on tänaseks juba ammu käiku läinud ja Riigikogu rahanduskomisjon sai sellel nädalal esimest korda ülevaate lisaeelarvega ettenähtud meetmete ja investeeringute täitmisest. Aruande järgi on väljamakseid lisaeelarvest tehtud 216 miljonit eurot. Lisaeelarve kõige suurema kulurea KredExi väljamaksed pole õieti veel käivitunudki. Haigekassale mõeldud kahesajast miljonist eurost jääb pool kasutamata. Lisaeelarvega ettenähtud MESi raha pole samuti veel põllumajandusettevõteteni jõudnud. Samal ajal hakkab töötukassa palgameede juba lõppema, vähendatud mahus on seda pikendatud veel juunikuuks.
Investeeringuteks pole läinud midagi
Investeeringuid on lisaeelarvest raske leida, õieti neid seal polegi. Ette on nähtud 73 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimistoetuseks, aruande järgi pole see veel käiku läinud. 70 miljonit eurot on kavandatud kohalike omavalitsuste uute investeeringute toetuseks, 30 miljonit eurot kohalikele teedele ning 15 miljonit eurot lairiba toetusmeetmeks. Seega pea olematud summad laenumiljarditega võrreldes. Kohalikud omavalitsused peavad tulude vähenemise tõttu ära jätma juba planeeritud investeeringuid, lisaeelarvest eraldatav investeeringuraha aga ei täida eesmärki, sest tingimused on sobimatud ja jäigad. Seega jutud sellest, et laenuraha läheb põhiliselt investeeringuteks, on eksitamine.
Kuhu need laenumiljardid siis kuluvad? Pole kahtlustki, et need lähevad põhiliselt ja eelkõige eelarveaukude katteks ning riigi jooksvateks kuludeks. Ümmargune ja üldine udujutt majanduse ergutamisest on kaugel tegelikkusest. Laenurahaga makstakse riigiametnikele palka, laenuraha läheb sotsiaaltoetuste ja riigi igapäevaste arvete maksmiseks ning ministeeriumite ja valitsusasutuste igapäevasteks kuludeks.
Lisaeelarvega vähendati selle aasta maksutulude ja muude mittemaksuliste tulude laekumise prognoosi. Eelarve kulude pool aga jäeti kärbetest puutumata. Ministeeriumid saavad ka kriisi ajal raha kulutada nii nagu eelmise aasta lõpus vastuvõetud riigieelarvega oli ette nähtud. Eelarve tulud vähenesid alates märtsist järsult, aga kulud tehti eelmise aasta lõpus vastuvõetud eelarves korraliku kasvuga, mistõttu eelarve kulude ja seda katvate tulude vahe käriseb järjest suuremaks. See vahe makstakse kinni laenurahaga.
Jah, laenuraha abil ületame kriisi
Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees
Eestil on võrreldes paljude teiste maailma riikidega läinud hästi. Me ei pääsenud küll ohvriteta, kuid suutsime tänu Eesti inimeste vastutustundlikule käitumisele hoida haiguse levikut kontrolli all ja vältida kõige hullemat. Kahtlemata pole niivõrd järsu ja tempoka kriisi lahendamine olnud riigi jaoks lihtne. Valitsus on pidanud päästma inimelusid ja majandust sisuliselt samal ajal. Rahva tervise huvides oli eriolukorra kehtestamine ainuõige samm, kuid jälg riigi majandusele saab olema üüratu.
Miks võeti laenu?
Statistikaameti andmetel langes tänavuse aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7 protsenti. Märksa selgema pildi majanduse kukkumisest maalivad aga teise kvartali tulemused, sest aprillis ja mais oli kriis palju ulatuslikum. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on sel aastal tulemas kaheksa protsendiline majanduslangus, kuid valmis tuleb olla ka suuremaks miinuseks. Kõik sõltub sellest, kuidas taastub erasektor, tarbijate kindlustunne ning kui kiiresti suudame end majanduse kasvurajale tagasi juhtida.
Milline oleks seis siis, kui riik ei oleks oma abikätt tööandjatele ulatanud? Usun, sellisel juhul räägiksime märksa negatiivsemast stsenaariumist ning võimalik, et see oleks päädinud sotsiaaldemograafilise katastroofiga.
Valitsuse kiituseks peab ütlema, et astutud on konkreetseid ja operatiivseid samme, et leevendada kriisist tulenevaid majanduslikke mõjusid. Otsus võtta 750 miljonit eurot laenu oli igati põhjendatud ning tegelikult jäi Eesti ka pärast seda tehingut madalaima laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus. Soodsatel tingimustel kaasatud lisaraha aitab suurt kukkumist oluliselt pehmendada. Mõistagi on tekitanud laenu võtmine erinevaid arvamusi, kuid valitsuskoalitsiooni ja paljude ekspertide hinnangul tuleme selle abil kriisist kiiremini välja kui kümme aastat tagasi.
Toona jälgis valitsus Reformierakonna juhtimisel pingsalt eelarve tasakaalu. Laenu ei võetud, mindi hoopis kärpimise teed. Majanduslanguse ajal ei ole see aga mõistlik, sest see võib süvendada kriisi veelgi. Eelmise kriisi ajal tehtud otsuste tõttu tammus majandus pikka aega paigal. Mõistagi peab püksirihma pingutama ning sellest ei pääse ka riik, aga pigem püüame suunata lisavahendeid uuteks investeeringuteks, anda inimestele tööd ning elavdada seeläbi riigi majandustegevust.
Kuhu laen kulus?
Laenuraha moodustas suure osa 2,6 miljardi euro suurusest lisaeelarvest, mille võttis Riigikogu aprilli keskel vastu. Abipaketiga nähti ette ridamisi meetmeid ettevõtetele, inimestele ning kohalikele omavalitsustele, et majanduslikke mõjusid leevendada. Üheks selliseks on olnud Töötukassa toetusmeede, mille abil on riik hüvitanud enam kui 100 000 töötajale 70 protsenti möödunud 12 kuu keskmisest töötasust. Kuid mitte rohkem kui 1000 eurot kuus ja mitte vähem kui miinimumpalga ulatuses. Riik on võtnud selle koorma täna enda kanda ning tegelikult on see päästnud meid ka lauskoondamistest.
Milline oleks seis siis, kui riik ei oleks oma abikätt tööandjatele ulatanud? Usun, sellisel juhul räägiksime märksa negatiivsemast stsenaariumist ning võimalik, et see oleks päädinud sotsiaaldemograafilise katastroofiga. Teisalt on vaja vältida koondamisi ka seetõttu, et riik ei peaks hakkama ühel hetkel tegelema uuesti inimeste värbamise ja koolitamisega, mis oleks kokkuvõttes ajamahukam ja ka kulukam ettevõtmine.
Iga kriis on varasemast erinev ning võluvitsa nende lahendamiseks võtta pole. Rasked ajad seisavad veel ees, kuid Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon annavad endast kõik, et need raskused võimalikult valutult ületada.
