Poolt: alkoholi kättesaadavus ei ole inimõigus. Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esimees, Tallinna Linnavolikogu esimees
Veidi vähem kui aasta tagasi algatati Tallinnas diskussioon meelelahutusasutustes öise alkoholimüügi piirangute osas. Usun, et nende teemadega tasuks tegeleda kõigil Harjumaa omavalitsustel, et pealinnaregioonis tervikuna oleks ühetaoline regulatsioon. See aitaks ennetada võimalikke öisest alkoholi liigtarvitamisest tekkivate probleemide nihutamist naaberomavalitsuse territooriumile.
Kevadel Tallinna Linnavolikogu saalis sel teemal toimuma pidanud arutelud lükkusid koroonakriisi tõttu edasi. Need vaidlused seisavad nüüd sügisel ees. Tallinn soovib baarides, ööklubides, pubides ja teistes meelelahutusasutustes piirata alkoholi müüki nädala sees kella kahest öösel hommikul kuueni.
Ennekõike üldine heakord ja turvalisus
Miks seda plaanitakse? Ennekõike üldine õigus- ja heakord ning turvalisus, samuti on seda soovitanud politsei, sest alkoholi liigtarbimisega kaasnev on jätkuvalt probleemiks tervele ühiskonnale. Mitte ainult Tallinnas, vaid seda kogu Eestis. Põhja prefekt Kristian Jaani tõi mullu sügisel Tallinna volikogus esinedes näiteid nii Hollandist kui Norrast, kus baarides alkoholi müügi aeg oli otseses seoses alkoholi tarbimisega seotud vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga.
Juuni alguses avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on üle kolme protsendi rohkem kui tarbiti aasta varem. Need numbrid ei tee rõõmu kellelegi!
Küsimus pole ainult napsitajas!
Siinkohal pole küsimus ju ainult napsitajates endis. Otseselt või kaudselt puutuvad nende probleemidega kokku ka inimesed, kes ise alkoholi ei tarbi või tarbivad seda mõistlikkuse piires. Lisaks koormab alkoholi liigtarbimine ka meditsiini- ja sotsiaalsfääri. Näiteks haigused ja vigastused, liiklusõnnetused, lähisuhtevägivald, avalik kord – kui tuua vaid mõned näited. Me soovime ju kõik, et nii kodu kui ka kodukant oleks turvaline ja puhas. Kaudselt maksab ühiskond napsitajate lõbu tulevikus oma maksudest rahastatavate teenustega kinni.
Juuni alguses avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on üle kolme protsendi rohkem kui tarbiti aasta varem.
Tallinnas ongi diskussioon ajendatud eelkõige sellest, et hommikuni avatud baaride, pubide jt sarnaste meelelahutusasutuste kunded häirivad ümberkaudseid elanikke, üsna sageli langevad joobnud riiukukkede ohvriks juhuslikud möödakäijad. Lisaks on selle kaasnähtuseks hommikuti laaberdavad alkoholijoobes isikud. See on aeg, kui minnakse tööle või kooli, viiakse oma pesamunad lasteaedadesse.
Kui kaubanduses on juba aastaid kehtinud kord, et alkohoolseid jooke saab osta kindlal ajavahemikul kella 10–22ni, siis toitlustus- ja meelelahutusasutustes see piirang ei kehti. Meenutan, et enne üleriigilise öise alkoholimüügi keelustamist said omavalitsused piiranguid ise kehtestada. See tõi kaasa selle, et viinahimu ajas tallinlased naabrite juurde vägijooke ostma.
Tallinn ei soovi kindlasti lükata enda muresid väiksemate naabrite õlgadele, seetõttu tasuks Harjumaa omavalitsustel ühtselt ja terviklikult probleemile läheneda. Aga võib-olla tuleks hoopis valdkonda üleriigiliselt reguleerida? Alkoholi öine kättesaadavus ei ole inimõigus.
Vastu: mõtleme, tuleb analüüsida… Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees
Harjumaa Omavalitsuste Liit ei ole selleteemalisi arutelusid veel pidanud. Mõistagi on ka harjumaalaste meelelahutuskeskuseks peamiselt Tallinn ja kõik mis seal toimub või jääb toimumata, mõjutab ka Harjumaad. Tegevuste piiramine peab olema mõjuanalüüsidega põhjendatud ja nendest saab iga omavalitsuse volikogu järeldusi teha, mis on nende elanikele parim.
Kui alkoholi liigtarbimine on meie ühiskonnas probleemi, siis tuleb sellega riiklikul tasemel tõsisemalt tegeleda. Iga omavalitsus loob elukeskkonna oma elanike huvides, aga kogu ühiskonda puudutavad probleemid tuleks ühiselt lahendada, milleks on ka alkoholi kättesaadavuse piiramise vajadus, kui selleks on politseipoolsed analüüsid ja põhjendused.
Riik on seni astunud samme suitsetamise keelustamisel avalikes kohtades, alkoholi müügi ja selle reklaami piiramiseks kogu riigis ja kui need ei ole piisavad, tuleb teha järgmisi samme.
Harjumaa koos Tallinnaga on paljude riiklike küsimuste algataja olnud ja koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga saame selles küsimuses ühise seisukoha kujundada.