Kernu paisjärv pole suur, veepeeglit – kui palju tema pinnast enam veepeegliks saab nimetada, ei tea täpselt keegi – on 19 hektarit. Asub see Vasalemma jõe ülemjooksule paisutatud järv Tallinna-Pärnu maanteest kilomeetri jagu eemal, otse renoveeritava Kernu mõisa ees.

Mõisa peahoone peaks kogu oma klassitsistlikus kauniduses veepeeglist vastu vaatama. Ja on ajalooliselt ka vaadanud. Sest mõis arvatakse olevat sinna rajatud just kauni vaate pärast. Nii et paisjärv oli olemas juba enne mõisamaja ehitamist 1637. aastal, siis Kohatu veski paisjärvena. Ja püsis seal sellisena, kuni …

Kersti Ruus, Kernu mõisa üks omanikest ja restaureerija: „Mäletan seda järve lapsest saati – seal oli õige mitu ujumiskohata. Järveäärne oli suvine kokkusaamiste koht. Järve Tallinna-poolses otsas oli avar lõkkeplats. Meid, lapsi, toodi siis siia jalgratastel, see oli meile suur sündmus, nagu ehk tänapäeva lapsele Pariisi sõit. Järv oli elus ja järve ääres oli elu.“

Paisjärvest ülesvoolu asuva Sillaotsa talu peremees Tarvo Ilves mäletab möödanikku teistmoodi. „See oli väga kala- ja vähirikas järv. Siin sai spinningut visata ja nattasid panna. Nüüd pole sellest rikkusest midagi järel,“ kõneleb kalamees Tarvo Ilves.

Kuna sai kenast, inimesi kokku toovast ja neile rõõmu pakkuvast veekogust kinnikasvav umbjärv, kus pole võimalik ujuda ega kala püüda, pole täpselt teada.

„Ja ega tõenäoliselt täpset kuupäeva öelda saagi. Nagu iga tehisveekogu, vajab ka see paisjärv puhastamist“, kõneleb MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarenduse Seltsi (edaspidi MTÜ) juht Nils Kändler. Tema andmetel puhastati järve viimati 1935. aastal. Viimati tundis järv peremehekätt 2005. aastal – siis rajati kolme ametkonna – Kernu valla, maanteeameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koostöös paisjärvele uus regulaator ja ehitati sild. Külarahva loodud MTÜ ongi selleks, et järvele jälle tema väärtus ja ilu tagasi anda. „Tahame järve setetest puhastada ja sellel kaudu veekogu seisundit parandada,“ kõneleb Nils Kändler.

„Paisjärve setetest ja vesikasvudest puhastamine, viie saarega veekogu muutmine taas turismiobjektiks ja kohalike inimeste mõnusaks kokkukäimise kohaks on ka Kernu valla arengukavasse sisse kirjutatud,“ teab Kernu vallavanem Enn Karu.

„Enne mõisamaja ja -maade ostmist kohtusin MTÜ juhi Nils Kändleriga, tutvusin ajaloolise veekogu puhastamise perspektiiviga,“ meenutab Krista Ruus. Mõisaomanike esindajana oli ta siis kindel, et kui tema juhitud firma ajaloolise hoone korda teeb, küllap leitakse siis ühiselt võimalus ka paisjärvele tema väärtus tagasi anda – pole see ju nõukogudeaegne nurirajatis, vaid läbi aastasadade oma vajalikkust tõestanud tehisveekogu.

Ometigi pole täitunud ei vallavanema, mõisaomaniku ega MTÜ eesmärgid. Pigem on kõik kõntsasemaks kiskunud. Paisjärv soostub edasi ja…

Kuri käsi

„Mina hakkasin paisjärve vastu rohkem huvi tundma 2006. aastal, peale uue regulaatori rajamist järvele. Veetase tõusis siis ehk 30-40 sentimeetrit,“ meenutab Sillaotsa talu kalamehest peremees Tarvo Ilves. Suuremat huvi hakkas peremees tundma sellepärast, et kellegi kuri käsi hakkas regulaatori abil veetaset tõstma, pannes Vasalemma jõe veevoolule takistuseks ette lisalaudu. Nii jäid paisjärvest ülesvoolu oleva Sillaotsa talu maad ja metsad vee alla. Minema ujuda ähvardasid ka talu maadel asuvad, Vasalemma jõega külgnevas tiigis elavad kalad, keda Tarvo Ilves kasvatab.

„Loomulikult oleme uurinud, kes on see kuri käsi, kes veevoolule takistusi teeb,“ kõneleb Tarvo Ilves. „Eks need ikka kalamehed ole – tahavad kaunist järvest kala püüda, aga vesi on liiga madal, et spinningut visata. Pannakse siis tammile lisa ja mõne päeva pärast saab juba lanti heita.“

Tarvo Ilves on mitmel korral oma metsi ujutavaid takistusi vee vooluteelt kõrvaldanud. Mees on oma maade kaitsel – keegi teine seda ju ei tee – visa; aga takistuste tegijadki on visad: on üritatud isegi betoonplaate veetaseme tõstmiseks jõele ette seada. Nii on see aastas vähemalt kaks korda. Õnneks pole järve ääres veel käsikähmluseks ega paugutamiseks läinud. Kindlasti ei hakata seal sissisõda pidama ka tulevikus, kui järv setetest puhastatud saab – siis pole vaja enam laudade abil veetaset tõsta, arvab Tarvo Ilves.

Lahkhelid ka kaldal

2012. aastal taotles MTÜ keskkonnaametilt vee-erikasutusluba paisu setetest puhastamiseks. See ka saadi, luba kehtib 2017. aastani.

MTÜ juht Nils Kändler: „Leader programmist saime 10 000 eurot järve puhastuse uuringute ja projekteerimise läbiviimiseks.“ 2012. aastal valmiski projekteerimisbüroos Maa ja Vesi puhastamise projekt. Puhastustööde mahuks hinnati rohkem kui pool miljonit eurot.

„2013. aastal esitas MTÜ KIKile taotluse paisjärve rekonstrueerimistööde läbiviimiseks. Selle maksumuseks oli ligi 610 000 eurot, KIKi osalus pidi olema ca 550 000 eurot, MTÜ-l 10% ehk ca 60 000 eurot. MTÜ taotlust ei rahastatud, kuna puudusid uuringud, mis oleksid tõestanud, et paisjärv mõjutab Vasalemma jõge. Projektist ei selgunud samuti, miks on nii palju setteid vaja eemaldada,“ põhjendab KIKi Harjumaa projektijuht Toomas Laimets toonast äraütlemist. Sellega pole nõus MTÜ juhatus – taotleti erapooletut ekspertiisi Maaülikooli teaduritelt.

Mis saab edasi?

„KIK saab toetust anda õiguaktidest lähtuvatest tingimustest,“ ütleb Laimets. See tähendab, et järve taastajatele on nüüd töö kallimaks muutunud. Kui varem oli MTÜde ja ja omavalitsuste osalus sellistes projektides 10%, siis nüüd 30%. Kas on lootust, et ajalooline paisjärv kunagi korda saab, Toomas Laimets öelda ei oska. „Kõik sõltub kohalikest inimestest, nende huvist ja ettevõtlikkusest,“ sõnab ta.
Et vald vähemalt pool miljonit eurot maksvat projekti üksi finantseerida ei jõua, on enam kui selge – Kernu valla aastaeelarve on 3 miljonit eurot.

„Meie oleme huvitatud ja meie toetame, vajadusel ka finantsidega,“ ütleb Krista Ruus.
Ka Nils Kändler kinnitab, et võitlus ajaloolise paisjärve eest pole lõppenud.

Kõige lootusrikkam on vallavanem Enn Karu: „2017. aastaks peaksid Saue linn ja vald, Kernu ja Nissi vald ühinenud olema. Ehk jätkub suurel vallal kompetentsi ja finantsvõimekust Kernu paisjärve setetest puhastamiseks?“
Ehk tasub vallavanemat seekord uskuda?