Käesoleva aasta esimese kuue kuuga uuriti Eestis 2471 metssiga, neist 201 Harjumaalt. Loomadest kuus olid nakatunud sigade Aafrika katku, kuid õnneks mitte ükski Harjumaal.
“Sigade Aafrika katku nakatunud metssigu on sellel aastal Eestis leitud kokku ainult kuus,” teatab veterinaar- ja toiduameti loomatervise- ja heaolu osakonna nõunik Maarja Kristjan. Nakatunud loomadest neli olid Ida-Virumaal, üks Läänemaal ja üks Saaremaal.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Veeroja sõnul leiti viimane sigade Aafrika katku nakatunud metssiga Harjumaalt 24. juulil 2018 Saue vallast Kabila külast.
“Sigade Aafrika katku viiruse aktiivne ringlus Eesti metssigade populatsioonis on taandunud. Viimasel kahel aastal on peamiselt leitud antikeha positiivseid metssigu (sead, kes on haigustekitajaga kokku puutunud, haiguse läbi põdenud ja ellu jäänud),” üllatab Kristjan.
“Antikehadega metssead on need, kes on haigustekitajaga kokku puutunud, aga ise parasjagu otseselt ei põe seda haigust,” selgitab ka Veeroja. Selliseid antikeha positiivseid metssigu on tänavu leitud Lääne-Harju vallast, Saue vallast ja Kuusalu vallast – ühtekokku kuus.
Drastiline langus
Üks taudi taandumise põhjusi peitub kahtlemata metssigade arvu drastilises languses. Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja Andra Hamburgi väitel oli enne haiguse jõudmist Eestisse 2014. aasta septembris metssigu riigis arvestuslikult ca 100 000.
Praegu hindab Eesti Jahimeeste Selts metssigade koguarvuks Eestis kõigest 2870, kellest Harjumaal liigub 200.
Metssigade arvu järsk langus on jälgitav ka liiklusõnnetustes. Kui 2014. aastal hukkus Eesti teedel 570 metssiga, siis eelmisel aastal kõigest 74, neist veerand ehk 19 Harjumaal.
Hoolimata metssigade vähesest arvust kehtestas Harjumaa jahindusnõukogu 16. juulil minimaalse küttimismahu 2019/2020. jahiaastaks – 248 metssiga. Numbriliselt kõige rohkem tuleb lasta Ida-Harju jahipirkonnas (62), kõige vähem Rae (2), Kose (2) ja Põhja-Kõrvemaa (2) aladel.
“Fookus on suunatud taudi leviku ohjeldamisele populatsioonis, kus jahimehed on andnud suure panuse, et metssigade arvukust vähendada,” täpsustab Kristjan.
On siiski põhjust endiselt ettevaatlik olla. “Sigade Aafrika katku viirus on väliskeskkonnas vastupidav ja võib keskkonnas säilida pikka aega ning metssigu nakatada,” hoiatab Kristjan.
Kodusead terved
Kodusigu on käesoleva aasta esimese kuue kuuga uuritud Eestis kokku 3046. “Neist ühelgi pole sigade Aafrika katku tuvastatud,” selgitab Kristjan.
Ka eelmisel aastal ei nakatunud ükski Eesti kodusiga tapvasse taudi. “Viimane sigade Aafrika katku taudipuhang kodusigadel Eestis oli oktoobris 2017,” täpsustab Kristjan.
Ehkki viimased poolteist aastat pole ükski kodusiga Eestis nakatunud, on kodusigade üldarv Eestis siiski oluliselt väiksem kui epideemia eel. 2014. aastal oli Eestis kokku 380 000 kodusiga, siis tänavu 30. juuni seisuga 299 891.
Mõnevõrra ülatuslikult on Harjumaal kodusigade arv hoolimata taudist isegi kasvanud. Kui kuue aasta eest oli kodusigu maakonnas kokku 23 461, siis nüüd on neid 26 371.
“Oluline on, et seakasvatusettevõtted täidaksid bioohutusnõudeid, mis on väga olulised selleks, et ennetada katku levimist farmi. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib regulaarselt kõiki seakasvatuse ettevõtteid ja väikemajapidamisi ning bioohutuse meetmete järgimisele pööratakse väga suurt tähelepanu,” teatab Kristjan.
Teave
Metssigade küttimismahud Harjumaa 2019/2020. jahindusaastal
Jahipiirkond ja inimaalne metssigade küttimismaht
Kose 2
Põhja-Kõrvemaa 2
Rae 2
Siniallika 4
Tammiku 8
Lääne-Harju 9
Aegviidu 10
Maapaju 10
Paldiski 10
Keila 12
Lääne-Lahemaa 15
Nahe 16
Padise 16
Vääna 20
Nissi 50
Ida-Harju 62
Kokku 248
