EI: kõlavate sõnumite taga pole sisu
Mart Võrklaev, Riigikogu liige (Reformierakond), Rae vallavolikogu liige
Nii valitsuse liikmed kui ka riigikogu koalitsioonisaadikud on tõesti korduvalt andnud omavalitsustele julgustava sõnumi – omavalitsuste tulubaasi ei kärbita ja planeeritud kulutusi pole vaja vähendada. Nii lilleline see olukord kahjuks omavalitsuste jaoks ei ole. Riigi lubadus omavalitsuste niigi väikest tulubaasi kriisi raames mitte kärpida on muidugi tore. Kuid leian, et meie regionaalse arengu tasakaalu säilitamiseks on see iseenesest mõistetav, et kohalikud omavalitsused võivad loota kokkulepitud tulubaasile ka kriisiolukorras.
Mida lubati?
Riigi 2020. aasta lisaeelarvega lubati kohalikele omavalitsusele tulude alalaekumise ja viirusega seotud kulude suurenemise katteks 30 miljonit eurot. Majanduse kiireks elavdamiseks tehtavateks investeeringuteks omakorda veel koguni 100 miljonit eurot – 30 miljonit teede korrastamiseks ning 70 miljonit uute investeeringute käivitamiseks, et seeläbi majandust elavdada.
Süvenedes lisaeelarve seletuskirja selgub karm tõde: valitsus on prognoosinud omavalitsustele tulumaksu laekumist 192 miljonit eurot vähem. Tulubaasi vähenemise leevendamiseks planeerib aga valitsus kõigest 30 miljonit eurot, mis muuhulgas sisaldab ka kriisiga seotud kulutuste kompenseerimist omavalitsustel. Jagades 30 miljonit 79 omavalitsuse vahel saame ca 380 000 eurot omavalitsuse kohta. Rae valla näitel kulub ainuüksi kriisi ajal vanemate lasteaia kohatasust vabastamisele pooleteiseks kuuks ca 150 000 eurot. Julgen väita, et see 30 miljonit ei pruugi omavalitsustele isegi kõiki kriisiga seotud kulusid katta, rääkimata 192 miljoni euro suuruse tulubaasi kaotuse osalisestki kompenseerimisest.
Lisaks on planeeritud erakordselt 30 miljonit teede investeeringuteks. Jah, kohalikud teed on kehvas seisus ning aastaid alarahastatud ja loodetavasti juba planeeritud investeeringud, mis tulumaksu kukkumise tõttu võivad ohtu sattuda, saavad tänu sellele toetusele tehtud. Kuid arvestades auku tulubaasis, on ka see toetus kõigest tilk meres. Rae valla näitel oleme eelarves 2020 teede investeeringuteks planeerinud 3,2 miljonit eurot.
Uued investeeringud?
Eeltoodud numbrite põhjal on päevselge, et kohalikud omavalitsused peavad tegema suuri kärpeid. Riik aga julgustab planeerima uusi investeeringuid, milleks pakutakse 70 miljonit. Kuni lisaeelarve viimase lugemiseni riigikogus oli koalitsioonisaadikute selge sõnum, et seda ei saa ega tohi kulutada juba eelarves planeeritud investeeringuteks, vaid tuleb planeerida uusi.
Miks aga anda katteta populistlikke lubadusi, rääkides valitsuse helde käega antavast lisarahast, kui tegelikult seda raha ei ole ega tule?
Endise omavalitsuse juhina ei mõista, kuidas saavad omavalitsused olukorras, kus neil jääb kõige helgema stsenaariumi järgi saamata 192-60=130 miljonit eurot, vaadata roosad prillid ees oma eelarvet ning uskudes valitsuse katteta lubadusi asuda veel uusi investeeringuid tegema. Seda sai korduvalt välja öeldud ning riigi lisaeelarvesse muudatusettepanek tehtud. Kuigi lisaeelarve seletuskiri räägib muud, siis vähemalt oma väljaütlemistes on valitsus andnud lubaduse seda 70 miljonit omavalitsustel ka 2020 investeeringuteks kasutada. Lähinädalatel valmivad rakendusaktid ning siis selgub tõde.
Kriisiaeg on kõigil keeruline ning ilmselt ükski omavalitsus ei eelda, et riik suudab kogu väheneva tulubaasi omavalitsustele kompenseerida. Lisaeelarve teise muudatusettepanekuna pakkusin võimalust asuda riigil kohalikele omavalitsusele pikaajalist ning soodsat laenu väljastama, kokku mahus 100 miljonit eurot. Olukorras, kus riik saab täna 0 või ligi 0 intressiga laenu, kuid omavalitsuste jaoks tõusevad intressid päevadega, oleks see hädavajalik. Meede, mis tõstaks omavalitsustele reaalselt antava abi 230 miljonile eurole ning võiks tõesti päästa suurematest kärbetest ning aidata kaasa majanduse elavdamisele ning seda mitte ainult tagastamatu abina, kahjuks riigikogus koalitsiooni poolt toetust ei leidnud.
Omavalitsused ootavad kiireid ja toimivaid abimeetmeid ning eelkõige ausaid sõnumeid – head omavalitsused, prognoosi järgi jääb teil saamata 192 miljonit. Saame teid toetada 130 miljoniga ja katsume koos hakkama saada, pakkuda teile sama headel tingimustel laenu, kui ise turgudelt tuua suudame ning tuleme koos kriisist läbi. Miks aga anda katteta populistlikke lubadusi, rääkides valitsuse helde käega antavast lisarahast, kui tegelikult seda raha ei ole ega tule?
JAH: varasematest vigadest on õpitud
Heiki Hepner, Riigikogu liige (Isamaa), Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor (Isamaa)
2008. aasta majanduskriis näitas meile väga selgelt, kui valusalt tabab maksutulude järsk langus Eesti kohalikke omavalitsusi. KOV-ide tulubaas ja laenuvõimekus on väiksemad kui keskvalitsusel, kuid omavalitsuste ülesanded ja kohustused jäävad samaks ka siis, kui tulud märkimisväärselt kahanevad. Seetõttu on oluline, et lisaks üleriiklikule käsitlusele kehtestaksime ka selged põhimõtted ja toetavad meetmed, et pakkuda sel keerulisel hetkel tuge Eesti omavalitsustele.
Varasematest vigadest tuleb õppida
2008. aasta majanduskriisi ajal vähendati KOV-ide eelarvesse laekuvat tulumaksu protsenti, tasandusfondi ja teisi sihtotstarbelisi toetusi. Tagantjärele tarkusena võime väita, et kui riigieelarve kasvas majanduse taastumise tempos, siis omavalitsused unustati. Tulubaasi taastumine võttis aega aastaid ning alles 2018. aastal jõudsime selleni, et taastada enne majanduskriisi riigieelarves kehtinud tulumaksu osakaal KOV-ide. See oli viga. Kaotatud aega tagasi saada ei ole võimalik, kuid me saame õppida kunagistest vigadest.
Selge on see, et töötuse kasvu ja tulumaksu laekumise vähenemisega väheneb omavalitsuste tulubaas paratamatult. Seetõttu tuleb lähtuda põhimõttest, et keskvalitsus ei lähe enda kulude kokkuhoiu nimel KOV-ide tulubaasi kallale. On väga positiivne, et valitsus ei ole seda kavandanud. Siiski tuleb rõhutada, et seda tuleb vältida ka kriisi lahendamisel järgmistes etappides.
2008. aasta kärped tabasid valusalt kohalikku spordi- ja kultuurielu. Pihta said nii noorte-, tipp- kui ka rahvasport. Kannatas rahvatantsu ja laulukooride finantseerimine, aga ka kaasaegse kunsti ja popkultuuri üritused. On väga hea, et praegune valitsus on loonud eraldi meetmepaketi kultuuri toetamiseks.
Investeeringud on need, mis aitavad hoida ja arendada kohalikku elu
Kui me tagame täna seaduses kehtivad maksulaekumised omavalitsustele, aitab see KOV-idel säilitada juba varasemalt plaanitud investeeringud, mis on sageli seotud erinevate sihtfinantseeringutega.
Investeeringute osas tuleb kindlasti seada prioriteediks taristu ja teedevõrgustik. Juba aastaid vaevab omavalitsusi krooniline teede alarahastamine. Tänavune lumevaene talv raskendas olukorda veelgi. Kui sinna lisatoetust ei leita, muutub teede olukord katastroofiliseks. Praegune kriisimeetmete pakett peab varasemat alarahastust leevendama.
Ühtegi kriisi ei tohi raisku lasta
Majanduskriisis on enamasti loomulik, et erasektor vähendab plaanitavaid investeeringud. Selleks, et me saaksime tagada töökohad ja ettevõtted ehitussektoris, on oluline, et riik ja KOV-id kompenseeriksid investeeringute puudujäägi omapoolsete täiendavate investeeringutega.
Eestis valitseb poliitiline konsensus, et omavalitsuste tulubaas peaks olema mitmekesisem.
Alustame täna nende projektidega, millel on pikaajaline mõju ning mis parandavad meie inimeste elukvaliteeti. Siia alla kuulub näiteks elamufondi (korterelamute) renoveerimise toetamine – investeering, mis aitab meil saavutada kliimaeesmärke, kuid ühtlasi säästa pikemas perspektiivis meie inimeste kulutusi (nt küttearvete tasumisel).
Samuti avaneb meil nüüd võimalus teha ära reformid ja muudatused, millest on aastaid räägitud. Eestis valitseb poliitiline konsensus, et omavalitsuste tulubaas peaks olema mitmekesisem. Sama rõhutas ka käesoleval aastal ilmunud riigikontrolli audit, mis soovitas luua meetmed, et motiveerida omavalitsusi arendama kohalikku ettevõtlust. Siinkohal võib kaaluda ettevõtete dividendidelt laekuva tulumaksu osalist suunamist omavalitsuste tulubaasi, mis looks ettevõtluse edendamiseks KOV-idele täiendava motivatsiooniallika.
