Jah: riigi abi põllumeestele on piisav ja läbipaistev
Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees, riigikogu aseesimees
Praegune valitsuskoalitsioon on hästi mõistnud toidutootmise olulisust ja põllumajandusliku tootmise eripära. Riigikogu võttis vastu lisaeelarve, mille alusel on välja töötatud põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse aga ka laiemalt maaettevõtluse toetamiseks 200 miljoni euro suurune kriisiabipakett. Maaelu Edendamise Sihtasutus on välja töötanud meetmed, et võimaldada ettevõtjatele juurdepääs täiendavatele rahalistele vahenditele ja säilitada kriisiajal ja järel tootmine ning konkurentsivõime. Käendused pangast väljastatud laenudele, uued käibe- ja investeerimislaenud ning maakapitali meede peaksid toetama põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid laiemalt.
Maakapitali meede
Maakapitali meetme puhul on põhimõtteline valik, kas rakendada ainult kriisiajal raskustesse sattuvatele talunikele ja põllumajandustootjatele (et nad ei peaks ajutiste raskuste tõttu maad ära müüma) lühiajalist (3–5 aastat) riigi “ajutist maaostu” võimalust, kus tootjal jääks õigus maa fikseeritud tingimustel riigilt tagasi osta või rakendada ka pikaajalist põllumaa kapitalirendi varianti. Võimalik on kasutada ka mõlemat. Siin on valitsusel oluline roll ja MES-il eriline vastutus nende meetmete õiglasel ja toimival elluviimisel.
Me ei saa jätta Eesti põllumajandustootjaid kriisi meelevalda olukorras, kus teised riigid toetavad oma põllumajandust erinevate toetuste ja meetmetega.
Eesti põllumajandustootjate struktuur on väga mitmekesine – meil on FIE-sid ja väikese ning keskmise suurusega talusid, aga ka väga suuri põllumajandustootjaid. Eestis, nagu kogu Euroopas, toimub põllumaade kontsentreerumine. Väikeste tootjate ja maaomanike maa läheb suurte kasutusse või omandisse. Eelkõige on see tingitud suurte ettevõtete paremast kapitaliseeritusest ja suuremast kasumlikkusest võrreldes väikeste peretaludega. Praktika näitab aga seda, et suured tootjad ja agrokompleksid liiguvad sageli välismaalase või põllumajandusliku tootmisega mittetegeleva isiku omandisse ja niimoodi liigub ka Eesti põllumaa väliskapitali või teise isiku omandisse.
Sellega lahutatakse maaomand ja põllumajanduslik tootmine ning põllumajanduse toetusõigused liiguvad tootjalt maaomanikule. Selline olukord raskendab mõistlikku põllumajanduspoliitika rakendamist. Seepärast on väga oluline, millistel eesmärkidel ja kuidas kavatseb Eesti riik ja MES rakendada maakapitali meedet. Kas sellel saab olema laiem eesmärk, kui ainult kriisiabi, ja kuidas vältida sellisel puhul riigi subjektiivset sekkumist maasuhetesse ja tagada võrdne konkurentsiolukord.
Abi ka metsaomanikele
Eestis on ka väga palju eraisikutest metsaomanikke ja paljud talunikud on samuti metsaomanikud. Ka siin on riik otsustanud metsaomanikele appi tulla. Riigikogu otsustas leevendada nende maksukoormust. Lisaks FIE-dena tegutsevatele metsaomanikele saavad edaspidi kõik eraisikutest metsaomanikud talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali müügitulust (samuti Natura 2000 erametsamaa toetusest) maha arvata kokku 5000 eurot aastas. See muudatus peaks soodustama metsaomanikke oma metsasid majandama, mitte neid maha müüma. Seadusemuudatus on alaline ja jääb kehtima ka pärast eriolukorra ja kriisi lõppemist.
Vaatamata sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vastuseisule on MES-i kriisiabi pakett Eesti põllumeestele ja maaettevõtjatele ääretult vajalik ja igati põhjendatud abi. Me ei saa jätta Eesti põllumajandustootjaid kriisi meelevalda olukorras, kus teised riigid toetavad oma põllumajandust erinevate toetuste ja meetmetega. Eesti poliitikute kohustus on hoolitseda kodumaise tootmise konkurentsivõime säilimise ja toidujulgeoleku eest. See on kõigi Eesti tarbijate huvides.
Ei: põllumajanduses ei saa juulis lõikuspidu pidada, hooaeg lõpeb ikka mardipäeval
Ivari Padar, Riigikogu liige, SDE
Põllumeeste ringkondades meenutatakse ikka ühe talunaise kena möönmist, et oleks ma nii tark oma otsustes kevadel, kui minu vanamees sügisel… vot siis oleks õnn meite õuel!
Keerulistel aegadel on tulevikku täpselt ennustada pea võimatu. Seda nii riigivalitsemise kui ka üksikinimese tasandil. Tuleb lihtsalt tegutseda oma parima teadmise alusel ja üritada vigu vältida. Annan siinkohal riigikogu maaelukomisjoni liikmena ülevaate kriisiaegsetest aruteludest ja otsustest, mis puudutavad põllumajandust.
200 miljonit “agaga” eurot
15. aprillil võttis riigikogu vastu 2020. aasta lisaeelarve, mis eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutusele 200 miljonit eurot. See on suur raha. See on ka väga suur vastutus sihtasutuse nõukogule. Siin on õhus üks aga. Nimelt arvas tänane valitsus minister Mart Järviku ajal nõukogust välja kõikide maaeluorganisatsioonide ametlikud esindajad, kes on seal aegade algusest olnud. Seda on peetud mõistlikuks normiks, mis on eri valitsuste ajal hästi toiminud. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi ettepaneku lisada MES-i nõukogusse maaeluorganisatsioonide ametlikud esindajad, et kriisiabina jagatud miljonite kasutamine oleks maksimaalselt läbipaistev. Valitsus oli selle vastu ja siseminister Mart Helme kutsus maaeluorganisatsioone tekikiskujateks.
Mitu nädalat on mööda läinud, aga jätkuvalt on olemas ainult esmane arusaam sellest, kuidas seda raha kasutada. Teada on, et selle raha toel on kavas põllumeestele laenusid ja laenude võtmiseks lisatagatisi pakkuda ning käima lükata nn maakapital. Nn kriisiabi taotlemise ja jagamise täpsemad reeglid ja tingimused on ikka veel saladuskatte all. Olen viimastel päevadel küsinud mitmetelt maaeluorganisatsioonide maakondlikelt esindajatelt üle, et kas talumees ikka teab, kuidas ja mille eest ta võiks abi saada. Vastus on ei!
Karm kevad ja välistööjõud
Tänavuse karmi kevade üheks kuumaks teemaks on välistööjõud. Iga arukas inimene saab aru, et keerulisel ajal, kus tööpuudus kasvab, on inimeste tööle rakendamine väga vajalik. Lihtne tõde on samas ka see, et tänaste võõrtööliste kiire asendamine kohaliku tööjõuga ei too kohest lahendust. Esialgu planeeris valitsus saata riigist päevapealt välja kõik töötajad, kui neil tööluba lõpeb. Tegime ettepaneku, et täna põllumajanduses töötavad inimesed saaksid võimaluse teha Eestis tööd kuni hooaja lõpuni. Valitsus tuli siin poolele teele vastu. Otsustati, et 2020. aastal saabub hooaja lõpp ehk lõikuspidu toimub 31. juulil. Vähemalt pool muna…
Tegime ettepaneku, et täna põllumajanduses töötavad inimesed saaksid võimaluse teha Eestis tööd kuni hooaja lõpuni. Valitsus tuli siin poolele teele vastu. Otsustati, et 2020. aastal saabub hooaja lõpp ehk lõikuspidu 31. juulil.
Senine elu on näidanud, et Eesti inimeste huvi tulla põllumajandusse tööle on küllaltki leige. Võimalik, et kasvava tööpuuduse mõjul hakkab suhtumine muutuma, aga olukord ei parane kindlasti üleöö. Samas tehakse maal tööjõumahukate ettevõtmistega algust juba mai teisel poolel. Riigikogus on praegu arutluse all välismaalaste seaduse muutmise eelnõu, kuhu on kavas teha ettepanek, et põllumajanduses kestab sel aastal hooaeg vähemalt 11. novembrini ehk siis mardipäevani. See aitaks leevendada töökäte nappust ja peaks ka valitsusele sobima. On ju Mardid mänginud Eesti lähiaja maaelupoliitikas päris suurt rolli!
Positiivse poole pealt tooksin esile erametsanduses toimuva. Meie erakonna olulised programmilised ettepanekud tõsta maksuvaba tulu määr metsamaterjali müügil 5000 eurole ja laiendada seda FIE-de kõrval ka füüsilisest isikust metsaomanikele, on leidnud lahenduse. See leevendus laieneb veel ka Natura metsamaa toetuste saajatele. Olen ise olnud 2007. aastast senini metsamüügil kehtinud 40000 krooni (2880 euro) tulumaksuvabastuse muutmise initsiaator. Ammu oli aeg seda määra tõsta ja seda valitsus ka tegi. Tubli!
Olgu kriis või mitte, demokraatlik riik peab alati toimima. Demokraatlikus riigis on oma koht nii valitsusparteidel kui ajutiselt opositsioonis olevatel erakondadel. Õiget asja tuleb tunnustada, jama tuleb kritiseerida. Edu meile kõigile!
