Augustis hakati Jõelähtme vallas koguma allkirju Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse menetluses oleva kompleksloa nr 100521 muutmise asjus, põhjuseks piirkonnas leviv hais. Ettevõtmisega liitusid aktiivselt Maardu linna elanikud.

Eesmärgiks seati vähemalt tuhat allkirja. Septembri lõpuks saadi kokku isegi 1420 allkirja, millest ligemale kolmandik laekus Jõelähtme vallast, kaks kolmandikku Maardu linnast.

28. septembril edastas Vandjala külavanem Tiia Välk kogutud allkirjad keskkonnaametile, aga ka Maardu linnavalitsusele ja Jõelähtme vallavalitsusele. Milline on olnud edasine areng?

Ametnikud vaikivad

“8. oktoobril helistasin keskkonnaametisse ja uurisin, mis on saanud, mis on meie avaldusest-vaidest saanud. Kõne võttis vastu asendajaks olnud ametnik ja otsene teemaga tegeleja oli sel ajal puhkusel,” meenutab Välk.

Kaks tundi hiljem sai Välk kirja keskkonnaametist, kus tal paluti 10 päeva jooksul see esitatud vaie-avaldus viia kooskõlla Eesti seadusandlusega. “Seda ma ka tegin,” meenutab naine.

“Mulle oli laekunud veel seitse allkirja, mille nüüd juurde lisasin ja palusin selle vaidega liitujateks lugeda 1427 inimest. Ja parandatud vaide saatsin uuesti teel 18. oktoobril keskkonnaametile, Maardu linnavalitsusele ja Jõelähtme vallavalitsusele. Paraku on olnud vaikus sellel teemal,” selgitab Välk.

Kas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on allkirjade kogujatega ühendust võtnud ja omapoolseid lahendusi välja pakkunud? “Minuga ei ole ühendust võtnud mitte keegi,” väidab Välk.

Vandjala külavanem ei jäta jonni. “Kuid mul on kavas kohe-kohe esitada ka KIKile meie vaie ja lisaks taotlus paluda neil teha uuringud ka 1. juunist 2018 kehtima hakanud atmosfääriõhu kaitse seadus alusel,” lubab Välk.

“Paraku haiseb edasi Maardu linnas ja põhja pool Peterburi maanteed Jõelähtme valla osal. Kostiranna ja Ülgase külast inimesed helistavad jätkuvalt 1313 numbrile,” räägib Välk.

Graafik haisust

Maardu linnas on Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse haisuga võitlemise oma südameasjaks võtnud Victoria Gapi. Naine kolis Maardusse selle aasta 23. juulil ja on kolimisest alates pidanud n-ö haisugraafikut.

Graafikust on näha, et 23. juulist kuni 29. oktoobrini on haisu olnud tunda kokku 29 korral ehk keskmiselt iga kolme päeva tagant. Haisupuhangud on linna tabanud peamiselt öösel, aga ka õhtusel ajal ja mõningatel juhtudel hommikul.

Hakkab silma, et graafiku järgi 11. septembrist 6. oktoobrini Maardus probleeme ei olnud. “Vahepeal Maardu linn puhkas sellest haisust umbes kuu, kuna tuule suund oli teine. Jõelähtme valla elanikud aga mitte,” selgitab Gapi.

“Oma tähelepanekutega olen pöördunud nii Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni kui ka terviseameti poole,” selgitab Gapi. Millised vastused ta sealt sai?

“Tallinna jäätmejaama keskkonnaspetsialist saatis mind telefoni teel otseses mõttes kaugemale. Kertu Tiitso sõnas ka telefoni teel, et neil on kõik korras. Keskkonnaameti ja inspektsiooni poolt olen saanud mingisuguseid uduseid vastuseid. Terviseamet edastas vastuse, et nad ei tegele sellelaadsete probleemide lahendamisega ja soovitas pöörduda mujale,” kurdab Gapi.

Lahenduseks e-ninad?

24. oktoobril toimus Maardu linnavalitsuses nõupidamine Maardus ja ümbruses perioodiliselt tekkiva lõhnahäiringu teemal. Linnavalitsuse saalis kogunesid keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, Tallinna Sadama, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ja Jõelähtme valla esindajad.

Praegu on keskkonnaametis käimas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompleksloa menetlus, mille käigus teostatakse täiendavaid mõõtmisi keskkonnaameti ekspertide poolt. Maardu linna ja Jõelähtme valla esindajad avaldasid nõupidamisel arvamust, et mõõtmise protsess peaks olema võimalikult avatud ja protsessi võiksid olla kaasatud omavalitsuste spetsialistid vaatlejate rollis.

24. oktoobril jõuti järeldusele, et tehnoloogia, mida kasutatakse biojäätmete käitlemisel, võib tõepoolest põhjustada ebameeldiva lõhna tekkimist ning vajab täiustamist. On võimalik kasutusele võtta täiendavaid tehnoloogiaid, et lõhnahäiringut vähendada või vältida.

Kaaluti ka e-ninade kasutuselevõttu, mis võiksid ideaalis olla ühendatud üheks süsteemiks Muuga sadama e-ninadega. Leiti, et tulevikus võiks elektrooniliste lõhnaandurite paigaldamine olla keskkonnaameti kompleksloa andmisel kohustuslikuks tingimuseks.

„Mida rohkem e-ninasid piirkonnas, seda suurem tõenäosus välja selgitada probleemi põhjustaja. Maksumus sõltub paigaldatavate e-ninade arvust. Võttes arvesse meie kogemust, võiks lepingu sõlmimise järgselt e-ninade töösse rakendumiseni võtta aega ca pool aastat,“ arvab Ellen Kaasik, kes on Tallinna Sadama kvaliteedi ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja.

KOMMENTAAR

Kertu Tiitso
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhatuse liige

Meie ettevõttele ei ole edastatud avalduse teksti. Otse on meile helistanud üks kodanik Maardust ja kaevanud öisel ajal tugeval põletamisel tekkiva kirbe haisu üle.
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeksus ASi tegevus toimub kooskõlas kompleksloaga ja seadustega. Ettevõte on koostanud lubatud heitkoguste projekti, mis on edastatud keskkonnaametile. Lubatud heitkoguste piirnorme ületavat lõhnahäiringu levikut Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASi territooriumilt ei ole kordagi tuvastatud, sealhulgas Maardusse ja Jõelähtmesse. Meetmetena kasutatakse komposti aereerimist, ilmastikuolude ja tuule suuna jälgimist. Ettevõttes kasutusel olev kompostimise tehnoloogia on kaasaegne, selle ülevaatus ja kaasajastamine toimub pidevalt. Analoogsete komposti tootmisüksuste ehitamine Euroopas ja maailmas on väga populaarne eriti hetkel seoses Euroopa Liidu uute ja kõrgemate taaskasutuse sihtarvude kinnitamisega. Lisaks vahetame kogemusi teiste maade toomisüksustega ja toimub pidev koostöö. Lõhnahäiringute kaebused meie ettevõtte tegevuse kohta on emotsionaalsed ja mitte põhjendatud, kuna loetakse, et prügilaga kaasneb hais.
Keskkonnainspektsioon on kontrollinud Maardust inspektsioonile tulevaid kaebusi ja tuule suunda kaebuste esitamise ajal. Korduvalt on olnud tuulesuund kagu suunas, mis tähendab, et kui Maardus peaks olema tunda lõhnahäiringut, siis see kandub Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ASi suunas ja Jõelähtme valla suunas, mitte vastupidises suunas. Maardus ja Jõelähtmes tegutseb väga palju käitlusettevõtteid ja tootmisettevõtteid, kelle tegevusload esitatakse arvamuse andmiseks kohalikule omavalitsusele. Maardu elanike poolt kaebustes välja toodud põletamisel öisel ajal tekkiva kirbe lõhnahäiringu tuvastamisega peavad tegelema vastavad ametkonnad.