Kalev Kallemets, PhD
Fermi Energia OÜ asutaja ning juhatuse liige
Miks on Eestis vaja lähiaastakümnete jooksul tuumaelektrijaama?
EL-is kehtib lähtuvalt kliimapoliitika eesmärkidest süsinikdioksiidi kaubandus, mis on tõusva CO2 kvoodi hinnaga juba viimase aasta jooksul vähendanud põlevkivist toodetud elektrienergiat pea 50% ning oleme muutunud importivaks riigiks. Eesti valitsus on heaks kiitnud kliimaneutraalsuse eesmärgi. Samuti on allkirjastatud Balti riikide desünkroniseerimine Loode-Vene võrgusüsteemist, mis sisuliselt lõpetab elektri impordi Venemaalt 2025. aasta lõpus. Kui eelmise nädala Võrumaa sarnane nädala kaupa elektrivarustuse puudumine ning miljonite tonnide süsnikdioksiidi õhku paiskamine pole aktsepteeritavad, tuleb sarnaselt Rootsile ja Soomele ka Eestil kasutada tuumaenergiat, kuid seda väikeste moodulreaktorite näol.
Mäletame hästi 1986. aasta Tšornobõli ning 2011. aasta Fukushima elektrijaamade katastroofe. Kui turvalised on tänased tuumakompleksid?
21. sajandil on võetud tõsiseid õppetunde 20. sajandi vigadest ning tänapäeval on nii tehnoloogia oluliselt parem kui 1970ndatel kui ka regulatsioon rangem. Euroopa Liidus, sealhulgas Soomes ja Rootsis on tuumajaamades süsinikheitmeteta elektrit toodetud ohutult, kasumlikult aastakümneid. Tšornobõli avarii kohta soovitan soojalt vaadata telesarja ja lugeda raamatuid, et avastada milline oli see valede, rumaluse, pettuse ja vägivalla kogum, mis hukutas nii selle Läänes täiesti välistatud reaktoritüübi kui ka Nõukogude Liidu. Fermi Energial pole midagi pistmist Nõukogude töökultuuriga. Meie asutajad on tuumaenergia hariduse omandanud Euroopa parimates ülikoolides.
Kuhu võiks Eestis jaama ehitada?
Asukohtade eelanalüüsi plaanime teostada rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri standardite alusel Euroopa tugeva partneriga 2020. aastal. Asukoha valiku teeb Eesti vabariik lähtuvalt kehtivatest seadustest.
Paldiski või Leetse kaks suletud õppereaktorit ning nende dekomisjoneerimine ja lõppladestuse rajamine 2040. aastaks on asjaolu, mis annab alust ka Pakri poolsaart asukohana kaaluda. Objektiivselt annavad alust Pakri poolsaart kaaluda ka sadama ning merelähedaste piisavalt suurte kinnistute olemasolu.
Kümmekond aastat tagasi oli asukohana arutusel ka Suur-Pakri saar. Selle kaalumine, arvestades et tegemist on maastikukaitsealaga, ei ole tänapäeval põhjendatud.
Kuhu ja millisel kujul Paldiski õppereaktori lammutamise kesk-ja madalradioaktiivsete jäätmete lõppladestus rajatakse selgub avalikult teadaolevalt AS ALARA tellitavate uuringute ja algatatud eriplaneeringu valmimise järel lähiaastail. Kindel on, et see tuleb rajada Eesti Vabariigi territooriumile.
