Tehnoloogia on konkurentsivõime ja majanduskasvu tugisammas üle kogu maailma. Hiljutised uuringud näitavad, et valitsuste digitehnoloogia kasutamise ja sisemajanduse kogutoodangu (SKP) suurema kasvu vahel on selge seos. Riigid, kes suudavad ära kasutada tehnoloogia, eriti uute ja arenevate tehnoloogiate, nagu näiteks pilvandmetöötlus, võimekust, suurendavad tootlikkust, edendavad innovatsiooni ja saavutavad kindlasti märkimisväärse kulude kokkuhoidu.
Hea näide avaliku sektori digiteerimisest s on Eesti valitsuse lahendus nimega Bürokratt. See on maailma esimene tehisintellektil põhinev virtuaalne avalik-õiguslik assistent. Eestil on suur potentsiaal ja kõik eeldused, et saada Euroopa digitaalseks keskuseks. Leedu raudtee-ettevõte Lietuvos Geležinkeliai (LTG) rakendas digiteerimisel pilvepõhist strateegiat, alustades Microsoft 365-ga. Kombineerides Power Apps’i ja Microsoft Teams’i, suutis Läti lennufirma Air Baltic hõlpsasti hallata meeskonna vahetusi mobiilide kaudu, sujuvat palgaarvestuse integreerimist ja kiiret paberivaba lennujärgsete aruannete esitamist. Ettevõte kaotas vajaduse printida 1000 aruande lehekülge kuus ja vähendas andmete sisestamise aega kahelt päevalt 15 minutile.
Microsofti kogemuse kohaselt on avaliku sektori eduka digiteerimise aluseks osutunud riiklik pilvestrateegia, andmete klassifitseerimise raamistik, digitaalse identiteedi lahendus, tsentraliseeritud hankefunktsioon, raamlepingute kasutamine, paindlikud ja kohandatavad finantseeskirjad, koostööpõhine lähenemisviis sidusrühmade vahel, digikultuur ja tehnoloogiaalane kvalifikatsioonikava. Riigid, kes suudavad kõige paremini kasutada digiteenuseid ja -andmeid, on paindlikumad ja vastupidavamad. Digiteerimise edasise edendamisega saab avalik sektor olla paremini varustatud, et reageerida praegustele võimalustele ja ebakindlusele ning luua uusi lahendusi, mida me vajame homsete probleemide lahendamiseks.
Oluline roll riikide arengus on haridusel, mis loob tuleviku inimkapitalil. Ka Eestis näiteks Järveotsa Gümnaasiumis kasutatakse edukalt uudset surface-digiklassiruumi.
Digitaliseerimine on ka oluline julgeolekugarantii. Hiljuti võttis Ukraina parlament ette meetmeid andmekaitseseaduse muutmiseks, et võimaldada valitsuse andmete kolimine kohapealsetest serveritest avalikku pilve. See võimaldas viia kriitilisi valitsuse andmeid riigist välja üle Euroopa asuvatesse andmekeskustesse. Ukrainas peetakse digipööret laialdaselt ettevõtete vastupanuvõime võtmeks, samas kui küberturvalisus on endiselt ülioluline.
Viimaste aastate globaalsed sündmused on toonud füüsilises ja digitaalses maailmas enneolematuid muutusi. Küberkuritegevuse oht kasvab pidevalt ja veel mõne aasta eest küllaldased olnud turvameetmed ei ole enam piisavad. Pilvepõhised tehnoloogiad, nagu tehisintellekt (AI), asjade internet (IoT), masinõpe ja pilveteenused, pakuvad organisatsioonidele võrreldamatut paindlikkust ja tõhusust, kiirendavad innovatsiooni ja muudavad turvalisuse terviklikuks, edendades samal ajal majanduskasvu ja toetades jätkusuutlikkuse kohustusi.
Nagu hiljutine Microsofti digitaalne tulevikuindeks näitas, on innovatsioon ühendatud ökosüsteemi tulemus: see hõlmab ettevõtlust, digitaalset infrastruktuuri, talente ja avalikku sektorit. Digitaalselt kaugemale jõudnud riigid on osutunud rohelisemaks, jõukamaks, uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Valitsus, mis suudab kasutada digiteenuseid ja -andmeid, on paindlikum ja vastupidavam.
