Apteegireformi jõustumiseni 1. aprillil 2020 on jäänud vähem kui kolm kuud. Maakonnaleht Harju Elu uuris MTÜ Eesti Proviisorite Koda juhatuse esimehelt Karin Alamaa-Aasalt, kuidas reformi ettevalmistamine on edenenud ning milline on hetkeseis Harjumaal ja Eestis laiemalt.

Andres Tohver: Praegust apteegireformi alustas 2014. aastal Reformierakonna ja SDE valitsus. Kes olid konkreetselt need inimesed, kes toona reformi käima lükkasid?

Karin Alamaa-Aas: Reformi käimalükkajad ja initsiaatorid olid ikka proviisorid. Kes riigikogus poolt hääletasid, saab täpselt vaadata toonastest protokollidest. Apteegireform sisaldab mitut otsust.

2014. aastal otsustati lahutada ravimite jae- ja hulgimüük, et ka apteegiturul toimiks patsiendi huve silmas pidades mõistlik konkurents ja oleks väiksem huvide konflikt. Kui hulgimüüjal on huvi müüa võimalikult palju, siis apteek peab seisma patsiendi tervise eest.

Just sel põhjusel otsustas riigikogu 2015. aastal, et tuleb kehtestada ka proviisoromandi nõue ehk apteekide enamusosalus võib kuuluda üksnes proviisorile. See ühelt poolt kindlustab ravimite jae- ja hulgimüügi toimimise, teisalt paneb apteegis erialainimeste sõna taas maksma.

Kuni 1996. aastani võiski apteeki pidada üksnes proviisor, kuid riigikogu muutis selle segastel asjaoludel kiirmenetluses ära.

Kui palju apteeke oli Eestis 2014. aastal? Kui palju neid riigis praegu tegutseb?

Apteekide arv on jäänud enam-vähem samaks. Praegu tegutseb ca 490 haru- ja põhiapteeki. Enamik neist töötab suuremates linnades.

Proviisori osalusega apteeke on Eestis üle 200 ja see on suurelt jaolt viis aastat tagasi alanud apteegireformi teene. Maapiirkondade ravimitega varustamise eest reeglina hoolitsevadki just proviisoritele kuuluvad apteegid.

Miks näeb reform ette ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise?

Ravimite jae- ja hulgimüük lahutatakse, et kaotada huvidekonflikt. Hulgimüüja huvi on müüa läbi apteegivõrgu maha ravimitootjatega kokkulepitud kogused. Kui apteek kuulub hulgimüüjale, siis nii ka tehakse.

Apteek pole aga kaubandus, see on tervishoid. Kui oleks kaubandus, võiks kuni retseptiravimiteni kõik olla väljas ju toidupoes piimariiuli kõrval. Tähtis on lähtuda patsiendi tervisest, mitte ravimite müüja huvidest. Muidugi see hulgimüüjatele ei meeldi.

Sellepärast peab apteeker olema erialastes valikutes vaba, mida apteegi proviisorile kuulumine annabki.

Miks jätab reform apteekide pidamise õiguse üksnes proviisoritele?

See on meie kõigi tervise huvides. Proviisor on inimene, kes on õppinud ülikoolis viis aastat ravimiteadust. Teab ravimite toimeid, koostoimeid ja kõrvaltoimeid.

Sellepärast on ka reformi üheks nõudeks, et alates 1. aprillist 2020 peab enamusosalus apteegis kuuluma proviisorile. 49% võib kuuluda kellele tahes, välja arvatud ravimite hulgimüüja või arst.

Ketiapteekide omanikud on püüdnud vaidlustada omandipiirangut ka Euroopa Kohtus, kuid edutult – ka kõrgeim kohus võttis seisukoha, et rahvatervis on olulisem argument kui pelk ärihuvi.

Eelmise aasta oktoobris vastasid Harjumaa 51 apteegist reformi nõuetele üksnes 14. Kui paljud praegu nõuetele vastavad?

Ilmselt umbes sama hulk, kuna vahepealsel ajal ei ole Harjumaal apteekide oste-müüke toimunud.

Kas asjaolu, et valitsuses on nüüd Keskerakond, Isamaa ja EKRE, on apteegireformi läbiviimist raskemaks muutnud?

Praegu me võime küll öelda, et tänu Keskerakonnale ei läinud apteegireformi tagasi pöörav seadusemuudatus riigikogust läbi. Keskerakonna poliitikud, sotsiaaldemokraadid ning ka hea hulk reformierakondlasi ongi läbi aegade olnud apteegireformi pooldajad.

Samas on ka näiteks EKRE riigikogu saadikute seas neid, kes on selgelt seisnud proviisorapteekide süsteemile ülemineku eest. Näiteks Peeter Ernits.

Kas ravimiärimees Margus Linnamäe äripartneri Ivar Vendelini poolt Keskerakonnale annetatud 100 000 eurot võib pidada meeleheaks, mille abil sooviti apteegireformi nurjata?

Seda ei oska mina öelda. Võin öelda, et viimase viie aasta jooksul on kogu aeg püüdnud turgu valitsevad ravimite hulgimüüjad ja nendega seotud ketiapteegid apteegireformi tagasi pöörata.

17. detsembril kukkuks riigikogus siiski häältega 50:46 läbi apteegireformi tagasipööramise eelnõu. Kuidas te seda kommenteeriksite?

See oli mõistuse võit. Laual olnud eelnõu oleks viinud apteegiteenuse kvaliteedi olematuks. Põhimõtteliselt oleks lubanud juurde teha kõikjale haruapteeke, millel on leebemad nõuded ja seega pakuvad kehvemat teenust. See oleks lasknud ketiapteekidel viia oma kulusid alla patsientide arvelt.

Riigikogu otsusele tuli järg 18. detsembril ketiapteekide äkksulgemisega. Ketiapteekide omanike käitumine oli patsientide suhtes alatu, sest mängiti inimeste tervisega. Ketiapteegis töötavad apteekrid pidid isegi minut pärast apteegi sulgemist saabunud patsiendid tagasi saatma. Nii pidid apteekrid rikkuma ka antud ametivannet.

See väljapressimine elati üle just tänu proviisorapteekidele, kes pikendasid tol päeval lahtioleku aegasid.

Kas proviisorid saavad apteegi pidamisega hakkama?

Saavad küll, seda näitavad nii üle 200 tegutseva proviisorapteegi. Soov asutada oma praksis või avada veel mõni apteek, on proviisoritel täiesti olemas.

Kas proviisorid suudavad investeerida?

Vajadusel jah. Ja ka abikätt on pakutud nii pankadest kui ka erainvestorite poolt, kes hakkasid pöörduma Eesti Proviisorite Koja poole pärast 17. detsembri hääletust riigikogus.

Kui paljud Harjumaa apteegid teie hinnangul end tähtajaks ehk 1. aprilliks reformi nõuetega kooskõlla suudavad viia? Milline on sellel kuupäeval üle-eestiline seis?

Eestis tegutseb apteek 150 asulas, neist 35-s tegutsevad praegu vaid ketiapteegid. Poolte puhul on olemas juba praegu ka lahendus juhuks, kui ketiapteekidega läbirääkimised ei õnnestu ja nad soovivad 1. aprilli seisuga apteegid seisma jätta. Ülejäänud asulatega töö käib.

See, et apteegid 1. aprillist kaovad, on lihtsalt ühe suure ja rahaka huvigrupi hirmutamistaktika. Kettapteekide äkksulgemine näitas, et proviisorapteekide võrk katab Eesti juba päris hästi ära.

Mida peaksid tegema inimesed, kes 1. aprillil avastavad, et apteek, kust nad on harjunud ravimeid ostma, oma uksi enam ei ava?

Kõigepealt peaks vaatama, kas koduapteek pole mitte juba praegu proviisoriapteek, Harjumaa on nendega päris kenasti kaetud. Aga nendes piirkondades, kus proviisorapteek praegu puudub, nagu näiteks Paldiski, tagatakse kindlasti ravimite kättesaadavus, kuni proviisoriapteek end seal sisse seab.

Kes on proviisor?

Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvalmõju, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Proviisor on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Lisaks üldapteegile ja haiglaapteegile töötavad proviisorid ravimi hulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm. Proviisori tööks on kvaliteetse arstiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide ennetamine, ravimite arendamine ja tootmine, farmatseutilise hoole ja kliinilise farmaatsia teenuse korraldamine ja pakkumine, farmaatsiahariduse ja farmaatsia arendamine.