Märtsis alustasid Rail Balticu konsultandid Rail Balticu raudteetrassi maakonnaplaneeringu lahenduste väljatöötamisega. Koostatakse senisest detailsem kaardimaterjal omavalitsuste lõikes ning planeeringu seletuskiri. Kogu seda ilu näeb rahvas alles suvekuudel.
Harjumaa ja Põhja-Raplamaa osas koostatakse täpsem lahendus kahele trassikoridori alternatiivile. Üks neist kulgeb Nabala-Tuhala looduskaitsealast läääne ja teine ida poolt. Trassidele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide ütles Harju Elule, et maakonnaplaneeringutega loodetakse ühele poole jõuda suvel, tõenäoliselt juunis-juulis. „Siis oleme ka põhimõtteliselt valmis elanikele jooniseid tutvustama, kuid samas sõltub see ka omavalitsuste suvistest tööaegadest. Täpsematest kuupäevadest saame rääkida ilmselt mais-juunis,“ märkis ta.
Kuigi vahepeal levis kuuldus, et nn idapoolne trass on võrdlusest maha võetud, siis Loide sõnul see praegu siiski nii pole. „Hetkel on nii ida- kui läänepoolne trass võrdluses, valik ootab juhtkomitee kogunemist ja vastavat otsust,“ ütles ta.
Vigased järeldused
Kiili vallas asuv Kangru alevik on üks neist tiheasustusega paikadest, kus kiirraudtee nn läänepoolne trassivariant läbi jookseb. Kohalik Kangru Küla Selts on viimastel kuudel suhelnud tihedalt Harju maavalitsusega ning nõudnud vastuseid tekkinud küsimustele ja tähelepanekutele. Nii leiavad seltsi liikmed, et kiirraudtee puhul ei klapi eeldused ja järeldused – kui soovitakse rajada võimalikult odav ja võimalikult vähese aja jooksul ära tasuv kiirraudtee, siis miks eelistatakse trassivarianti, mis läheks kokkuvõttes kallimaks?
Harju maavalitsusest seltsile saadetud vastusest selgub, et kallimat varianti on eelistatud teadlikult. „Kallima trassi eelistus (30 a lõikes) on maakonnaplaneeringu etapis kujunenud eelkõige inim- ja looduskeskkonna eelistusele tuginedes,“ seisab vastuses. „Samuti on arvestatud, et selle trassi puhul on pikaajalised kulud väiksemad ning reisijate ajakulust tulenev tulu suurem.“ Maavalitsus nõustus Kangru seltsi tähelepanekuga, et „ainult majanduslikust küljest ei oleks tõepoolest õigustatud 30 miljonit eurot kallima trassi eelistamine“.
Ringraudteega kokku?
Maavalitsuse vastusest selgub ka, et 28. oktoobril asutatud Rail Balticu ühisettevõtte on asunud koostama uut ning täpsemat äriplaani, mille üheks eelduseks on nt hoolduskulude ning sotsiaalmajanduslike eelistuste täpsustamine. „Ühisettevõttega konsulteerimise tulemusel oleme seisukohal, et majanduslikult on tegemist mõistliku lahendusega ning tasuvuse seisukohast ei ole vajalik eelistuste muutmine,“ seisab vastuses.
Kangru selts tundis ka huvi, kas maavanem eelistab nn läänepoolset trassi põhjusel, et kunagi rajatakse samasse koridori ka Tallinna ringraudtee. Tähelepanek põhineb praegu koostamisel oleval Harju maakonnaplaneeringul 2030+, kus Tallinna ringraudtee trassivariante on kaks: üks möödub Ülemiste järvest põhja ja lääne poolt ning teine lõuna ja ida poolt. Viimane ühtib suures osas Rail Balticu trassivariantidega 14C ja 14G. Harju maavalitsuse vastusest selgub, et Rail Balticu trassi ühtimine Tallinna ringraudtee võimaliku koridoriga „ei ole otseseks eesmärgiks, kuid annab samas tulevikus võimaluse paigutada mõlemas raudteed ühte koridori“.
