Vääna jõgi paikneb tervenisti Harjumaal. Viimase 55 aasta jooksul on jõgi olnud üks reostatumaid maakonnas. 2013. aastal tegi põllumajandusamet (PMA) jõel hooldustöid, mis pidi olusid ülemjooksul parandama. Nüüd, kolm aastat hiljem, on loodusvaatleja ja kalamehe Madis Messimase sõnul olukord aga ikka kehv.
Vääna jõgi algab Kiili vallast Paekna allikaist ning kulgeb 64 km, kuni suubub Harku vallas Lohusalu lahte.
2010. aastal tegi Thymallus OÜ ekspertarvamuse jõe seisundist. Reostuse tekitajatest toodi esile olme- ja tööstuse heitveed ning põllumajanduslikku tegevust. Arvamuses on ära märgitud ka suurtaimestik, mis kasvab jõe aeglasemate vooluga lõikudes, näiteks ülalpool Sakut. Kokkuvõtvalt, Vääna jõgi oli kehvas olukorras. Ka PMA 2011. aasta uuring kinnitas veekogu halba olukorda.
2013. aastal võttis PMA kätte ja tegi jõel hooldustöid, mis läksid maksma 48 480 eurot. 2013. aasta 15. novembril kirjutas Harju Elu, mida Vääna jões täpselt tehti. Saku raudteesillast ülesvoolu kuni Paekna veehoidlani (12, 6 km) tõsteti veekogust välja 6000 kantmeetrit setet ning puhastati ujuvtaimestikust ja langenud puudest.
Vastuolud seadustega
Madis Messimas, kes elab Kiisa lähistel, on kalamehena üle 20 aasta jälginud looduses toimuvat. “Ajendiks (teadmised veekogude kohta – M.R.) on olnud kindlasti tegelemine lendõngendusega. Kuna püügiviis nõuab kala leidmist ja alles siis kala ülekavaldamist, siis on vajalik looduse tundmine ja soodsate loodusmärkide lugemine,“ räägib ta.
Vääna jõe tänane olukord on Messimase sõnul PMA tööde tõttu kehv. “Südasuvel vesi seisab ja jõgi on paksult rohtunud. Eelmisel nädalal on vesi hakanud liikuma, sest jõkke voolavad tulvaveed kraavidest. Tööde käigus puhastati kokku 40 jõkke suubuvat kraavi. Keskjooksul on tunduvalt vähem kala kui kaks-kolm aastat tagasi. Jõgi on sogase pruuni veega ja väga mudane,” kirjeldab Messimas Vääna jõe tänast olukorda.
Messimase, kes igapäevaselt projekteerib nõrkvoolusüsteeme, sõnul on PMA hooldustöödega kirjutatud korstnasse 20-aastane looduslik taastumisprotsess. “Tegemist ei ole hooldustöödega, vaid uuendustöödega. Sama nimetus on ka tööde projektidel. PMA esitab need uuendustööde projektid keskkonnaametile hooldustööde nime all, sest siis ei ole vaja vee erikasutusluba,” ütleb Messimas. On suur vahe, kas tehakse pinnapealset hooldust või uuenduslike muudatusi.
“Igasugu kaevamisteks on vajalik vee erikasutusluba, mis kehtestab töödele sootuks teised tingimused. Vääna jõe tööde käigus kaevati välja 6000 kantmeetrit setet, veeseaduse järgi on selleks nõutav vee erikasutusluba,” selgitab Messimas. Jõest ei saa setteid eemaldada, ilma et ei kaevataks pinnast. “Setted on aga jõe loomulik osa ja see on vee seisundi halvendamine,” lisab ta.
Sellega seoses leiab Messimas, et tehtud tööd pole kooskõlas Eesti põhi- ja veeseadusega. Põhiseaduse § 5 ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Lisaks ütleb veeseaduse § 1, et sise- ja piiriveekogude puhul tuleb tagada ökoloogiline tasakaal. Messimase sõnutsi on aga tasakaal paigast.
Kooskõlastused olemas
Kirju Eesti jõgede halvenevast seisukorrast on Messimas saatnud nii PMAle kui teistele asutustele. Muret on ta väljendanud ka ajakirjas Kalale, kuid erilist mõju otsustajatele see andnud ei ole. Tema ettepanekute seas, kuidas jõgede olukorra parandada, on näiteks tehiskraavide voolu sulgemine looduslikesse veekogudesse (vesi ebasobiva koostisega) ja lõpetada jõgede süvendamine, mis hävitab jões paikneva loomuliku elu ning paneb liikvele mudamassid.
PMA Harju keskuse juhataja Sulev Taul ei soostunud Madis Messimase väiteid ja Vääna jõe seisukorda kommenteerima, põhjendades seda meedia tähelepanuga, mida tööde kritiseerijad sellest endale saaksid. Taul siiski lisas, et hooldusprojektid valmivad parimal viisil: “Tegelike kalanduse spetsialistidega on meil ametkondlikult normaalsed suhted ja läbi kohustuslike kooskõlastamiste valmivad hooldusprojektid parimail viisil.”
Kokku on Harjumaal üle 500 km jõgesid, ojasid ja kraave, mis on riigi hooldada ja vajavad aja möödudes korrastustöid. Neid töid korraldab PMA.
