Esmaspäeval, 5. detsembril teatas maaeluministeerium, et minister Martin Repinski nõunikuks saab Saida farmi juht, mahetootjana tuntud põllumees Juhan Särgava. Teisipäeval teatas aga minister Repinski oma tagasiastumisest. Ametist lahkusid ka tema nõunikud.
Juhan Särgava, olete elus erinevaid ameteid pidanud. Kas kaks päeva nõunikuna oli lühim ametis oldud aeg?
Tegelikult olen ma veel ametis (jutuajamine toimus kolmapäeval, peale uudise teatavakssaamist). Minu ametiaeg nõunikuna lõppeb siis, kui Eesti vabariigi president ministri ametist vabastab. Sellega loetakse ka nõunik ametist vabastatuks. Selline on tööleping, tähtajaline, seotud ministri lepinguga.
Millist nõu oli Teil plaanis minister Repinskile anda?
Tahtsin eelkõige kaasa kõnelda nendel aladel, mida tean ja tunnen. Kuidas põllumeestele toetuste kättesaamine võimalikult lihtsaks teha, et taotleja ei peaks läbima seda tohutut bürokraatia kadalippu.
Siis kindlasti mahepõllumajanduse arenguvõimalustest ja eelistest. See on minu tarkus. Euroopas on mahetoodetele turgu, ka meie oma tarbija nõuab neid järjest enam. Tuleb siis ka enam toota.
Ja kolmandaks: osaleda meie põllumeeste foorumitel – olgu tegu siis suurtootjate või talunike koosolekutega – näed, et saalis on valdavalt hallipäised härrasmehed. Tuleb leida meetmeid, mis ergutaks ka noori põllumajanduses tööle hakkama, põllumajandusettevõtjaks saama.
Kui Te esmaspäeval andsite nõusoleku ametisse asuda, kas uskusite, et teisipäeval olete juba prii?
Ausalt öeldes seda küll ei osanud arvata – muidu poleks ju seda nõusolekut andnud, milleks mulle sellised mängud. Selline sündmuste areng oli minu jaoks üllatus. Põllumeeste toetus oli ju Repinskile olemas, tuntud ja tunnustatud maamehed kirjutasid Rataselegi Repinski kaitseks kollektiivse kirja.
Samal ajal tõi ajakirjandus päevavalgele aina uusi üksikasju Repinski minevikust. Kas ajakirjandus on siis tugevam kui põllumeeste kollektiivkaitse?
Mina ei käsitleks seda põllumeeste ja ajakirjanduse sõjana. Pigem oli see mõni konkureeriv erakond, kes nüüd opositsiooni sattudes leidis valitsuse nõrgima lüli – põllupealsest farmist tulnud ministri. Põllul töötades on paratamatult üks sõrm mullane, teine sitane. Ikka leitakse, millest kinni hakata, avalikkuse ees tümitada. Ainult need, kes kontoris paberitega õiendavad, ei määri end kunagi.
Kas on kahju, et nii läks?
Ikka kahju. Kõige rohkem on kahju minister Repinskist. Aga pole parata – kui sellisesse rolli satud, tuleb valmis olla kõigeks, ka meedia turmtuleks, olgu siis põhjendatuks või põhjendamatuks.
Järsku uus minister Tarmo Tamm jätab Teid nõunikuna alles.
Iga minister võtab kaasa oma meeskonna. Kas mina sinna hakkan kuuluma, seda ma ei tea.
