Jõulurahu on teadagi ajutine – olgu siis sõjatandril või metsas jahimaadel. Nüüd on jõulurahu saabunud ka Harku valda Vääna-Viti arenduse alale.

Oma 24. novembri istungil arutas vallavolikogu taas üheksa aastat tagasi algatatud arenduse detailplaneeringut. Volikogu esimees Arno Hirtentreu tegi ettepaneku tunnistada kehtetuks 27. oktoobril vastu võetud otsus: “Peatada tänane (27. okt 2016) eelnõu lugemine ja võtta menetlusse negatiivne eelnõu.” Nii volikogu 17 poolthäälega ka otsustas.

Seega oli volikogu nullpunktis – negatiivse eelnõu tegemine oli peatatud, aga positiivset programmi ka ei olnud. Arendaja oli kulutused teinud ja nõudis menetluse jätkamist. Seda ka tehti. Jätkati Vääna Viti detailplaneeringu osalise kehtestamise eelnõu arutelu.

Töö lohakalt tehtud

Sõna sai abivallavanem Erik Sandla. Abivallavanem meenutas veel kord ajalugu.
Erik Sandla: “Selle detailplaneeringu eelnõu algatati 2008. Ja võeti vastu 2010. Avalikustamine toimus 2011 veebruaris. Siis menetlus seiskus, kuna lahendati veeküsimust. 2011 aprillis need ka lahendati. 2013 toimus avalik arutelu. Pärast seda läks detailplaneering maavanema juurde, kes saatis selle märkustega tagasi. 21 vastuväite osas toimus avalik arutelu, ja 2015 oktoobris saadeti planeering uuesti maavalitsusse. Maavanema andis detailplaneeringule heakskiidu oktoobris 2015. 2016. aasta aprillis läks see detailplaneering siis uuesti volikogusse, kus korraga leiti, et tuleb vastu võtta hoopis negatiivne eelnõu.”

Sandla tõdes, et nüüdseks on arendaja plaani muutnud, oluliselt arenduse mahtu vähendatud: Tootmishooneid ei tule, korrusmaju ei tule, hiidärikeskuse asemel tulevad kohalike inimeste vajadusi arvestavad äripinnad; kanalisatsiooni, veetrassid ja 270 kohaga parkla (varem 810 kohta) peab rajama arendaja. Vallavalitsus on eelnõu osas kõik nõuded täitnud.

Advokaat selgitas

Selle peale tõusis revisjonikomisjoni esimees Sulev Roos.
“Istusin kaks päeva vallamajas planeeringut lugedes. Selgus, et ärihoone on kõrge 9 meetrit, olles samal ajal neljakorruseline. Neli korrust ei mahu üheksa meetri sisse. Vallavalitsus on planeeringu ettevalmistamisel ja volikogusse toomisel tööd mitte kõige korrektsemalt teinud,“ tõdes kauaaegne vallavanem Sulev Roos.

Arendaja esindajana võttis volikogus sõna vandeadvokaat, hiljutine presidendikandidaat Allar Jõks.
“26. aprillil volikogus esitati projektile kolm vastuväidet: sellesse kohta ei sobi tööstus ega kortermajad ning ka avalik arvamus on selle eelnõu vastu. Kaks esimest puudust on kõrvaldatud. Mis puudutab avalikku arvamust, siis nii selle eelnõu vastu kui poolt on palju inimesi. Kui täna osalist detailplaneeringut mitte kehtestada, siis peavad olema selle põhjenduseks raudsed õigusliku argumendid. Seni ei ole neid lauda käidud,“ kõneles advokaat.

Siis sekkus volikogu majanduskomisjoni esimees Meelis Härms. Arendaja on selle detailplaneeringuga aastaid vaeva näinud, kulutanud aega, raha ja närve. Kui motiveerivat põhust selle planeeringu tagasilükkamiseks ei ole, siis lõppeb lugu kohtuprotsessiga, milles vald jääb tõenäoliselt kaotajaks, kõneles Härms. Majanduskomisjoni esimees tegi ettepaneku jätkata detailplaneeringu menetlemist.
Nii ka otsustati. Vallavolikogu protokollis seisab: „16 poolthäälega mitte vastu võtta vallavalitsuse poolt esitatud osalise kehtestamise eelnõud. /…/ Kohustada Harku Vallavalitsust jätkama /…/ detailplaneeringu koostamise menetlust. Volikogul edastada vallavalitsusele hiljemalt 31.01.2017. omapoolsed kirjalikud juhised edasiseks detailplaneeringu menetluseks.“

Oleks just kui rahu jõulurahu, mitte veel päris rahu Vääna-Viti kohal. Sest volikogul ei küsitud kordagi arendaja soove.

Arendaja eesmärgid

Oxford Investments OÜ juhatuse esimees Hadley Barrett. 

Harju Elu pöördus Oxford Investments OÜ juhatuse esimehe Hadley Barretti poole palvega avalikustada oma eesmärgid. Avaldame need sõna-sõnalt (mõningase keelelise toimetamisega):
„Eesmärgid: Kaunilt kujundatud ala, mis on integreeritud kohaliku elukeskkonnaga; 300 uut töökohta; kuni 5 uut start-up äri, mis loovad aastas kuni 20 töökohta;
Vald saab arvutuste kohaselt aastas rohkem maksutulu kuni 334 000 eurot, mida saab kulutada lasteaedade, teede ja vajalike teenuste loomiseks; arendada piirkonnas tervishoiu-, sotsiaal- ja esmatarbeteenuseid, rahuldamaks piirkonna vajadused.
Liiklustiheduse vähendamine, sest teenused tulevad koha peale.
Selle saavutamiseks rajada tervist, ettevõtlust, sportimist ja elamiskeskonda parendavad rajatised ja hooned: madalatihe hoonestus (mitte korterelamud), 5 maja; uus ettevõtlusinkubaator (kaasa arvatud nõustamine; kontoripinnad kodu lähedal, mis on sobilikud nii ühemehefirmale kui ka väikesemale kollektiivile;
esmatarbeteenused – pangaautomaat, keemiline puhastus, juuksur;
tervisehoiuteenused – tervisekeskus koos arsti ja hambaarstikabinetiga, modernne niši-restoran, kohvik ja lounge-baar. Sportimisvõimalused (jõusaal, saun, jooga/aeroobika, spordipood, spordisaal pallimängudeks jne); toidukauplus; ökopood, taluturg; lasteaed.“