Harjumaa jahimehed tegid tänavu augustis keskkonnaministeeriumile, keskkonnaametile ja keskkonnaagentuurile ühispöördumise, kus soovisid küttida rohkem karusid ning et Harjumaal lubatakse lasta ka ilvest. Mõlemale taotlusele öeldi ei.

Üle Eesti on tänavu lubatud küttida kuni 56 karu. Suurima kvoodiga on Lääne-Virumaa (12 karu) ja Ida-Virumaa (8). Harjumaal oli tänavu lubatud lasta kuus karu ning kõik kuus metsaotti on jahimeeste poolt juba lastud.

Augustis kogunenud Harjumaa jahimehed koostasid riigile ühistaotluse, milles sooviti veel kolme karu küttimise luba. Pöördumises põhjendati soovi sellega, et „Põhja-Harjumaal on pruunkarude arvukus liiga suur, eriti Tallinna-lähedastes piirkondades, ja seda tuleb konfliktide vältimiseks vähendada“.
Keskkonnaministeeriumi vastuses jahimeestele märgitakse aga, et Harjumaal on karude asustustihedus märksa madalam kui mitmes teises maakonnas, ning arvestades karude potentsiaalset juurdekasvumäära, mis jääb küttimissurvele alla, ei saa lisalubasid anda.

Karusid on rohkem

Harju jahindusklubi esimees Rein Sõitja ütles Harju Elule, et jahimeeste andmetel on karu Harjumaal mõnes piirkonnas ikka päris palju. „Meie suund on, et ta ikka Tallinna alla ei tuleks. Jüris ja Lool on teda tänavu nähtud. Kaks nädalat tagasi jäi Jüris kaamerasse. Aga teadusmehed (limiidid paneb jahihooajaks paika Keskkonnaagentuur, kes esitab hooajaks küttimissoovituse e konkreetse arvu – M.T.) leidsid, et ei ole probleem,“ rääkis ta.

Sõitja sõnul on „teadusmehed“ võtnud üldarvu vabariigi või kindla piirkonna peale ning kui keskmist vaadata, siis tõesti tundub, et probleemi pole.

Üks „teadusmeestest“ on Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil, kellega jahimehed pidevalt suhtlevad. Männil nõustub, et karud on Tallinnale lähemale liikunud, kuid see pole siiski piisavaks põhjuseks, et küttimislimiiti suurendada.

„Kui võrrelda viimast kümmet aastat, siis on karude arvukus kindlasti Harjumaal suurenenud ja levikupiir Tallinnale lähemale nihkunud, just ida ja kagu poolt,“ selgitas ta. „Kui võrrelda aga viimast viit aastat, siis sellist tendentsi enam ei tähelda ehk siis olukord on stabiliseerunud. Aluseks on jahimeeste kogutavad vaatusandmed.“

Jahimeeste soov rohkem karusid lasta, kui riik lubab, pole midagi uut. Ka kaks aastat tagasi oli olukord sama. Siis selgitas Männil, et karu peab määratud piirkonnas olema vähemalt 17 isendit, et küttida üldse tohiks. „Siis saab küttida ühe ja 16 jääb alles,“ ütles ta. Küttimislimitti hoiab all ka emasloomade vähesus – neid ei lubata küttida siis, kui eelmisel aastal on sündinud pojad.

Rein Sõitja sõnul saab ta spetsialistide selgitustest aru ning nendele on raske vastu vaielda.
„See arv, mida esile tuuakse karude kaitseks, see teooria peab neil paika,“ ütles ta.

Mõmmid on idas

Karusid on ajalooliselt märkimisväärselt rohkem olnud Harjumaa idaosas ja see pole muutunud – ka tänavu lasti kuuest lubatud karust viis maakonna idaosas. Sõitja sõnul olid tabamispaigad tavapärased – Kehra, Kahala, Põhja-Kõrvemaa, Aegviidu. Üks karu lasti tänavu ka Lääne-Harjumaal, täpsemalt Saue vallas Ääsmäel.

See võimalus, et karude laskmiseks antakse lisalube, on siiski olemas. Keskkonnaministeeriumi vastuses jahimeestele palutakse välja tuua kindlad konfliktpiirkonnad, kus karude arvukus on liiga kõrge ja ületanud inimtaluvuse piiri. Ministeeriumi andmetel on augustikuu seisuga Harjumaal olnud vaid kaks karu tekitatud kahjustusjuhtumit. “Karu on EL Loodusdirektiivi IV lisa liik, keda võib vaid erandkorras küttida kahjustuspiirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil,“ seisab ministeeriumi vastuses.

Rein Sõitja sõnul ei hakka Harju jahimehed tõenäoliselt lisataotlust tegema. „Elukogemus näitab, et pole mõtet. Neil 30 päeva aega vastata ja siis leitakse taas uus põhjus,“ ütles ta. Karujahi hooaeg kestab 31. oktoobrini.

Kui palju tohivad jahimehed järgmisel aastal karu lasta, ei oska Peep Männil veel öelda. „Seda ei oska praegu prognoosida, kuna see sõltub asurkondade levikus ja arvukuses toimunud muutustest ehk siis seire tulemustest, mille andmeid praegu ja eeloleval talvel kogutakse,“ selgitas ta.

Ilvest küttida ei tohi
• Harju jahimehed soovisid ühispöördumises ka, et riik lubaks tänavusel jahihooajal küttida kolm ilvest. Praegune kvoot on null.
• Jahimehed põhjendasid oma soovi sellega, et ilveste toidubaas on Harjumaal muutunud puudulikuks, sest järsult on langenud valgejäneste, metskitsede ja tetrede arv. „Ilvesed tungivad tiheasustusse, kasutavad toidubaasiks rebast ja kährikut ja nakatuvad kärntõppe,“ kirjutasid jahimehed.
• Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Taimo Aasma vastas jahimeestele, et metskitsi ja jäneseid pole Harju metsades vähemaks jäänud, pigem vastupidi. Samuti on ministeeriumile teada vaid üks juhtum kärntõbise ilvesega. Aasma palus jahimeestel täpsustada, kus nende kirjeldatud probleemid eksisteerivad. „Vastasel korral ei ole Teie ettepanekut võimalik info vastuolulise tõttu edasi arendada,“ kirjutas Aasma.