Viimase aastaga on jäätmete sorteerimise korralduse paremuse poole muutnud ja biojäätmete veo teenuste hulka lisanud 11 omavalitsust. Kokku on jäätmeveo korralduse mugavamaks muutnud 33 omavalitsust, näitab keskkonnaameti jäätmebüroo ülevaade.
Jäätmeseaduse kohaselt on kõik kodanikud ja ettevõtted kohustatud oma jäätmeid liigiti koguma. Üle 1500 elanikuga kohalik omavalitsus peab korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab kõikides omavalitsustes olema igale majapidamisele korraldatud biojäätmete üleandmine jäätmeveole või võimalus neid kohapeal kompostida.
„Peame hiljemalt 2025. aastaks suunama ringlusse vähemalt 55% majapidamises tekkivatest jäätmetest. Eeltingimus selle eesmärgi saavutamiseks on jäätmete liigiti kogumine. Kuni pole piisavalt puhast materjali, seni ei saa tekkida ärimudel, mis neid ringlusse suunab,” ütleb keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
„Aastaga on jää liikuma läinud. Märgatavalt on kasvanud nende omavalitsuste hulk, kus on korraldatud ka pakendijäätmete, suurjäätmete, paberi ja kartongi ning köögi- ja sööklajäätmete äravedu,“ lisab Vakra.
Hoolsam sorteerimine tooks tulemused
Keskkonnaameti ülevaatest on näha, et elanike jäätmete liigiti kogumise võimalused on aastaga kiiresti kasvanud. Võrreldes eelmise aastaga, kui oli 15 omavalitsust, kus veeti ära vaid segaolmeprügi, on alles jäänud vaid kolm, kellel tuleb veel pingutada.
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Reet Siilaberg selgitab, et 55% jäätmete ringlusse võtmise eesmärk oleks saavutatav, kui sorteeriksime toidujäätmeid eraldi. „Biolagunevad jäätmed täidavad kolmandiku meie segaprügi konteineritest. Kui koguksime selle massi kokku eraldi, väheneks järsult prügimäel ladestatavate jäätmete maht ja saavutaksime jäätmete ringlussevõtu eesmärgi,” kõneleb Siilaberg.
2021. aastal võeti Eestis ringlusse vaid 30,4% majapidamistes tekkivatest olmejäätmetest. Selle peamine põhjus on, et ringluseks sobilik visatakse olmeprügisse, mis välistab või vähendab märgatavalt nende ringlusesse minekut. Aastas visatakse olmeprügisse umbkaudu 100 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, millest suur osa lõpetab peale töötlemisprotsessi prügimäel.
„Biojäätmete ladestamine prügimäel on eriti keskkonnavaenulik. Ladestatud biojäätmed tekitavad prügimäel anaeroobsetes tingimustes kasvuhoonegaase. Samal ajal jääme ilma materjalist, millest oleks võimalik toota biogaasi või komposti. Kolmandaks määrivad segaolmejäätmete sekka visatud biojäätmed praktiliselt kogu jäätmemassi ja võtavad sellega võimaluse ka muude materjalide ringlussevõtuks,” räägib Siilaberg.
Jäätmete liigiti kogumise võimalused on aastatega kasvanud.
„Kõige keskkonnasõbralikum on biojäätmetest biogaasi tootmine või biojäätmete kompostimine ja ringlussevõtt kohapeal, aga see võimalus ei sobi kõigile majapidamistele. Sellepärast peab hiljemalt järgmise aasta lõpuks olema kõigi majapidamistel võimalik liituda ka biojäätmete äraveo teenusega. Kes soovib, võib ka kohapeal kompostida,“ lisab ta.
Eeskujuks teistele valdadele
Lääneranna vald on eeskujuks teistele – vald on aasta jooksul suuresti jäätmekäitlusprotsesse parandanud ja suured muutused läbi viinud. „Aasta jooksul on väga paljudes omavalitsustes tehtud olulisi muutusi. Väärib tunnustamist, et paljud omavalitsused võtavad tõsiselt mitte üksnes juriidilist kohustust jäätmevedu korraldada, vaid teevad väga sisulisi pingutusi ka selleks, et elanikud jäätmete liigiti kogumisega veel paremini kaasa tuleks. Näiteks on Lääneranna vallas elanike informeerimine ja juhendamine loominguliselt ja mõjukalt ette võetud,” tunnustas Reet Siilaberg Lääneranna vallas toimuvat.
Lääneranna valla majandusosakonna järelevalveametnik Piret Mäestu sõnul näitab kogemus, et liigiti kogumist saab korraldada ka väikeses omavalitsuses. „Meil on veidi üle 5000 elaniku, korraldatud jäätmeveoga saab anda ära seitset eri liiki jäätmeid ja maksumus ei läinud sugugi suureks, kui kõik jäätmed nõuetekohaselt sortida,” rääkis Piret Mäestu.
Lääneranna vallas on jäätmeveo vedajale võimalik kodu juures ära anda lisaks segaolmejäätmetele ka liigiti kogutud paberi- ja papijäätmeid, segapakendeid, klaaspakendeid, biojäätmeid, suurjäätmeid ja elektroonikat.
„Ikka leidub neid, kes on uue korra suhtes kriitilised, aga paljud on väga oodanud võimalust liigiti kogutud jäätmeid ära anda. On ka neid, kes on meile valda helistanud ja ülevoolavalt selle võimaluse tekkimise eest tänanud,” räägib Mäestu. Eriti hästi on elanikud vastu võtnud suurjäätmete ja elektroonika ära andmise võimalused, mis paljudes piirkondades on suureks probleemiks. Sellest peaksid eeskuju võtma ka teised vallad.
Harjumaal on paljudes omavalitsustes biojääätmete ära andmise võimalus olnud juba mitmeid aastaid. Siiski ei ole see seni olnud kohustuslik ning tihti on see võimalik vaid kortermajades. 2023. aasta lõpuks peab elanik biojäätmed kindlasti vedajale ära andma või neid kompostima, ning seda igas majapidamises.
