„Miks on asjad meie ümber on nii nagu nad on? Ja mitte paremini?“ Selliste sõnadega alustas oma kohtumist Harku valla ettevõtjatega tuntud investor ja ettevõtja Raivo Hein. Siia artiklisse kirja saanud mõtted on sellelt kohtumiselt.
Aurumasin leiutati 17. sajandil, mõnda aega hiljem hakkasid tekkima manufaktuurid. Inimesed asusid massiliselt vabrikutes tööl käima, tekkis proletariaat. Miks on see valdavalt nii siiamaani, tahtis Raivo Hein kuulajailt teada. Ja vastas ise: sest enamikul inimestest pole muuks ambitsioone või taganttõukajaid.
Suuremal osal inimestest on üks eesmärk: teenida raha. Et see siis kaupmehele viia, soetada eluks hädavajalik ja hakata jälle raha teenima. Elada nii öelda palgapäevast palgapäevani. Ja kui vanemad eest ära kaovad, astuvad nende asemele lapsed. Läbi põlvkondade oleks inimese elul nagu kaks eesmärki: teenida raha ja siis see ära kulutada. Seda kinni-
tab ka kaupluste statistika – kuu lõpus läbimüük langeb, inimestel on raha otsas. Nii on see toimunud muutumatul kujul sajandeid. Kuigi ühiskond ise on palju muutunud.
Üks osa inimesi ei lähe enam iga päev palgatööle. Nemad on ettevõtjad. Statistika kinnitab, et ühiskonnas on selliseid kuni kümme protsenti. Miks nii vähe? Sest keegi ei õpeta noortele, kuidas saada ettevõtjaks. Laps sünnib, käib lasteaias, läheb kooli, vanemad utsitavad teda hästi õppima, et ta oleks tulevikus võimeline headele töökohtadele konkureerima. „Kord ühes kooli ettevõtlustunnis noortega kohtudes paluti rääkida, kuidas targalt investeerida, kuidas näiteks aktsiaid osta. Ma siis rääkisin. Pärast ei tänanud ainult lapsed. Ka ettevõtluse õpetaja oli ülimalt rahul – temagi sai investeerimisest üht-teist teada. Keegi polnud ka teda õpetanud. Mis me siis õpilastest räägime…,“ meenutas ettevõtja üht hiljutist kohtumist.
Raha on hea töömees
„Raha on minu jumal. Ma teenin raha. Palju raha,“ jätkas Raivo Hein, tunnistades samas, et tema jaoks on selline üldlevinud mõtteviis vale. See tuleb ümber keerata. Raha tuleb ennast teenima panna. Selleks on neli klassikalist varianti: oled pank, annad laenu ja teenid intres-
sidelt; ostad börsilt aktsiaid, teenid nendega; kolmas variant on teenida võlakirjadega. Ja neljas – hakata ettevõtjaks. Panna ettevõtjana raha enda heaks tööle.
Raha on väga hea töötaja, kinnitas Raivo Hein. Raha ei küsi palgatõusu, ta ei tule ebakaines olekus tööle, ei lähe plakatiga Toompeale tööandja vastu meelt avaldama. Investor kinnitas samas, et raha ei saa olla eesmärk omaette. Rahal on küll kõrgendatud prioriteet, ta läheb kõigile korda, aga kui inimese ainus eesmärk on rikkaks saada, siis ta tavaliselt rikkaks ei saa. Eesmärk peab olema midagi muud – luua midagi. Siis võib tulla rikkus boonusena.
„ Rahal on küll kõrgendatud prioriteet, ta läheb kõigile korda, aga kui inimese ainus eesmärk on rikkaks saada, siis ta tavaliselt rikkaks ei saa. Eesmärk peab olema midagi muud – luua midagi. Siis võib tulla rikkus boonusena.“
– Raivo Hein
Loeme meedias suurtest palkades, mida ettevõtete juhid, aga ka mõned tippspetsialistid teenivad. See on tõsi. Aga tõsi on ka see, et palgatöötaja palgal on alati ülempiir ees. Ettevõtja sissetulekul piiri pole. Kuidas aga ikkagi teenida see „esimene miljon“, algkapital tulevasteks investeeringuteks, tahtsid kuulajad teada.
Ettevõtjal peab olema saavutamisvajadus
Palgatööline olla on kahtlemata mugavam kui ettevõtja, leidis Raivo Hein. Inimene hakkab ettevõtjaks erinevatel põhjustel. Ta kas kuulub nende kümne protsendi sisse, kellel on soont ettevõtluseks. Või kaotab ta ühel päeval töö, on sunnitud ettevõtlusega tegelema hakkama. Ja leiab idee, mida teostades sünnibki ettevõte ja ettevõtja. Kõikidel inimestel on sisemine saavutusvajadus, ettevõtjatel on see keskmisest palju tugevam. Ja tal polegi vaja seda „esimest miljonit“ investeeringuteks.
„Mõni aasta tagasi lugesin ajalehest kellegi maksuametniku artiklit, kus olid üles loetud palgatööd tegeva inimese eelised võrreldes ettevõtjaga,“ meenutas investor. Ettevõtja peab näiteks ise hankima endale töövahendid, hoolitsema ise töö leidmise eest, tulu teenib ta üksnes siis, kui toodetu on turul nõutav. Ettevõtja peab ise maksma oma maksud ja kui halvasti läheb, ei saa ta koondamistasu, vaid läheb pankrotti.
„Panin selle kõrvale ettevõtjaks olemise positiivsed küljed,“ meenutas investor. Ja palgatöö miinused. Need on Raivo Heina kinnitusel: palgatöötaja pole vaba oma otsustes, palgatöötajal on alati oht töökoht kaotada, palgatöötajal puuduvad isiklikud töövahendid, ta peab tegema etteantud tööd, mis talle tihtipeale ei meeldi. „Minu jaoks kaaluvad ettevõtjaks olemise plussid tunduvalt üles miinused, võttis Raivo Hein kokku, lisades samas: palgatööd tegevaid inimesi ei tohi mingil juhul halvustada. Kõige vähem tohivad palgatöötajaid halvustada ettevõtjad. Kes muidu neile tööd teeb, raha teenib…
Riik on ettevõtjale tööandjaks?
Inimesele, kes siiski on otsustanud alustada oma ettevõtlusega, peaks appi tulema riik, leidis Raivo Hein. Meil on aga vastupidi. Kõigile ettevõtjaile on maksud ühesugused. Riik tahab omakorda olla ettevõtjale tööandjaks, öeldes, kui palju ettevõtja peab endale palka maksma. Praegune valitsus, eriti rahandusminister Mart Võrklaev on jälle hakanud taunima OÜtamist. OÜtamine toimub tavaliselt väikefirmades, kus on enamasti üks omanik, üks juhatuse liige ja üks töötaja – kõik samas isikus. Selliseid ühemehefirmasid on hakatud palju kasutama töösuhte asendajana, osutades potentsiaalsele tööandjale teenust. Selles ei ole midagi õigusvastast ega taunitavat, et ühemehefirma omanik lepib aastaid miinimumpalgaga, et ettevõte korralikult käima saada.
„Ma ei toeta seda, et riik krabab maksud kokku ja need valimatult laiali jagab. Riik peab ise ennast üle vaatama, ise esmalt oma kulusid koomale tõmbama.“
– Raivo Hein
Riik peaks soosima sellist käitumist, leidis kõneleja. „Nagu ma olen varemgi kirjutanud ja öelnud – valige mind peaministriks ja ma esitan hea meelega arve, ma ei taha palka saada,“ tuletas Raivo Hein ka varasemalt öeldut meelde, leides samas, et riik peaks ettevõtjate maksukoormust lõdvendama. Meie peame ülal riiki, anname inimestele tööd, maksame palka. Samas tahab riik maksustada ka dividendid veel sotsiaalmaksuga. Kuhu me välja jõuame?
Maksustada tuleb vaeseks olemist
Maksustada tuleb vaeseks olemist, mitte rikkust, meenutas ettevõtja oma varaseimaid seisukohti. Reeglina võtavad inimesed seda solvanguna. Kuidas seda teha, maksustada vaesust? Raivo Hein vastas oma küsimusele ise: rikkad peavad maksma vähem tulumaksu. Šveitsis on seda katsetatud ja terve kanton läks õitsele. Sest kõik rikkad kolisid sinna. Me peame maksustama vaesust läbi rikkuse edendamise. Juba läbi hariduse. Mida rohkem on meil keskklassi ja rikkaid, seda rikkam on ühiskond. Ka haridus, vaba aeg ja tervis – ka need on rikkused.
Samas tunnistas ettevõtja, et on uhke maksudega oma riiki toetada. Kõik me peame tegelikult riiki üleval pidama. „Jälgin hämmastusega käimasolevat debatti maksude üle. Enamik on maksude vastu. Pahatihti õigusega. Magusamaks on täielik nonsenss. Ma ei toeta seda, et riik krabab maksud kokku ja need valimatult laiali jagab. Riik peab ise ennast üle vaatama, ise esmalt oma kulusid koomale tõmbama. Ei ole vaja panna 200 miljonit Estonian Airi, pärastisse Nordicasse, et see siis lõpuks pankrotti lasta. Vastates küsimusele automaksu kohta leidis Raivo Hein, et seda maksu ta toetab.
Sõja puhkedes põgeneb helikopteriga Hispaaniasse?
Kas helikopteri omanik Raivo Hein toetab ka helikopterite maksustamist nagu automaksu? Sellele küsimusele vastates leidis ettevõtja, et vähesed eraomanduses olevad helikopterid on juba piisavalt maksustatud. Kütusel on kõrge aktsiis, pilootide palk, mis on ka kõvasti üle keskmise, on maksutatud juba tulu- ja sotsiaalmaksuga.
Ettevõtja enda kopter seisab aga põhiliselt Ämari lennuväljal, olles kaitsejõudude käsutuses. „Kui sõda peaks puhkema, läheb helikopter kohe sõtta. Ehk koos minuga,“ kinnitas ettevõtja üllatunud kuulajaile. Sest pea kõik kohalolijad mäletasid tema Eesti Vabariigi sünnipäeva eelset intervjuud, milles Raivo Hein teatas, et sõja puhkedes lendab ta oma helikopteriga Saaremaale, sealt Rootsi ja edasi Hispaaniasse.
„Noored ajakirjanikud üritasid välja venitada klikke, hakkasid esitama täiesti isiklikke küsimusi – palju läks mu maja maksma, kui palju mul on raha pangas? Sain vihaseks,“ meenutas investor seda intervjuud. Kui tuli küsimus, mida ta teeks, kui puhkeb sõda, siis ettevõtja kähvaski ärritunult – lendaksin Hispaaniasse.
„Mu pikast intervjuust rebiti välja lõik, pandi pealkirjaks – ajakirjandus sai oma klikid. Ja see intervjuu hakkas oma elu elama,“ meenutas Raivo Hein.
Kaitseministeerium, kellega tal oli koostööleping kaitseväele mainekujunduse klippide valmistamiseks, lõpetas lepingu. „Need klipid eetrisse ei läinud. See on näide sellest, kuidas ajakirjandus võib tühistada,“ rääkis ettevõtja.
Mille pärast aga meie ametnikud nii vähe jõuavad, midagi ei tee? Aga ikka selle pärast, et kes midagi ei tee, see ei saa ka eksida. Ja eksimist kardavad ametnikud kõige enam. Raivo Hein ise, tuntud ettevõtja ja investor, poliitikasse minna ei kavatse. Kuigi teda on palju kutsutud. „Poliitikasse – ei. Tahan jääda oma liistude juurde. Pakkuda ametlikele seisukohtadele alternatiivseid. Ka seda on vaja,“ kinnitas ettevõtja.
Et alternatiivseid seisukohti on vaja, kinnitas saalitäie ettevõtjate tuline aplaus. →
Harku vallavanem Katrin Krause ja ettevõtja Raivo Hein.FOTO: Rene Mitt, Visitharku.com
KOMMENTAAR
Vahel on vaja lihtsalt kivi pöörata
Katrin Krause, Harku vallavanem
Harku valla elanik, kauaaegne ettevõtja ja investor Raivo Hein raputas heas mõttes oma esinemisega kõiki kokkutulnuid ja pani mõtlema selle üle, kas sissekäidud tee on alati kõige õigem või tasuks mõnikord valida täiesti uus rada. Hea näide selle juurde oli ka paralleel, et mõnikord on vaja kivi teistpidi pöörata ja vaadata, mis on selle all.
Raivo ettekandest jäi kõlama, et oluline on kiire reageerimine ja julgus teha otsuseid. Mulle meeldis ka diskussioon meie võimalike ühiste arusaamade osas ja teadmine, et tegelikult ükski otsus või tegevus ei saa rahuldada kunagi kõiki huvigruppe sajaprotsendiliselt.
