Siim Kallas: prognoosin, et hinnatõus on pidurdumas
Eesti on kõrgeima inflatsiooniga riik Euroopas. Mis on selle põhjuseks? Kas kaasa on aidanud seegi, et toimus pensionireform ja pensionifondidesse kogutud raha läks käibesse?
Kõigepealt peaks ehk täpsustama, mis on inflatsioon. Klassikalises majandusteoorias on inflatsioon pikk ja pidev protsess, mille käigus hinnad kiiresti tõusevad. Praegu on toimunud aga väga järsk, ütleksin – plahvatuslik hinnatõus, kus väga paljude kaupade, peamiselt toorme ja energiakandjate hinnad on kasvanud kuni 100% ja enam ning see on kaasa toonud ülejäänud kaupade hinnatõusu, mis on keskmiselt 20–30%. Kui nüüd vaadata prognoose, siis järgmisel aastal prognoositakse hinnatõusuks taas vaid 3%. Nii et klassikalise majandusteooria järgi pole tegu inflatsiooni, vaid äkilise hüppega, mis on tõstnud oluliselt hindade taset, aga kuhu ka nüüd hinnad pidama jäävad.
Aga jätkem praegu teooria. Olulisem on, miks need hinnad siis nii järsult tõusid. Ühest põhjust siin muidugi ei ole, aga väga olulist osa mängib kindlasti ka sõda.
Siim Kallas koduses raamatukogus. Foto erakogu Tuletaksin siinkohal meelde kogu läänemaailma tabanud energiašokki pool sajandit tagasi. Ka siis kasvasid energiahinnad ulmeliselt. Ja mis juhtus? Automaailmas tulid kasutusele palju säästlikumad mootorid.
Või võtame elektrihinna tõusu Eestis. Meie kodutarbija elektrihind on pikka aega olnud 40% alla Euroopa Liidu keskmise. Kuna hind oli madal ja nüüd tõusis, siis oli see tõus väga järsk . Aga suures plaanis on ikkagi tegu kogu maailmamajanduses toimuvate struktuurimuutustega.
Tuleb leida odavamad energiaallikad, säästli-kumad tootmisviisid, uued tarneahelad. Ja maailma majandus hakkab jälle normaalselt toimima.
Eks kõrgeim inflatsioon Eestis ole seotud ka sellega, et Eesti vabariik pole viimasel ajal tasakaalus eelarvepoliitikat ajanud, käiku lastud raha hulk on suurem kui kaupade ja teenuste pakkumine.
Kui raha on rohkem, siis tekib hinnale surve, tekib kunstlik nõudluse kasv ja hindade kallinemine.
Eks sellel ole oma osa ka pensionisüsteemi lammutamisel ja miljardite eurode väljajagamisel. See tõstis kohe kinnisvara ja muude kallimate kaupade hinda. Nii et need, kes raha taskusse panid, ei olnud kindlasti need, kes raha said.
Euroopa Keskpank tõstis hiljuti euribori, kuidas aitab see kaasa inflatsiooni pidurdamisele?
Inflatsiooni pidurdamiseks on kaks instrumenti. Üks on riigi kulutuste kärpimine eelarve kaudu. Nii tegi kunagi Mart Laari valitsus, kus olin rahandusminister. Sest meil oli teadmine, et Eesti riigi rahanduslik usaldusväärsus on meie visiitkaart.
Teine võimalus pidurdada inflatsiooni on tõsta intresse. Nii on maailmas alati rasketel aegadel tehtud, tegi juba näiteks Ronald Reagan. Sellest, et Euroopa Keskpank tõstis intresse, saab alguse nüüd nagu ahelreaktsioon. Paratamatult hakkavad nüüd kõik laenuintressid tõusma, mis tähendab ka seda, et laenu võtmine läheb kallimaks, järelikult hakatakse kulusid kärpima. Nii et Euroopa Keskpanga otsus on väga suure tähtsusega inflatsiooni pidurdamisel. Eesti pangad hakkavad ka vastavalt sellele nüüd oma intresse tõstma.
Kui meil oleks (koos)töövõimeline valitsus ja riigikogu, kas see aitaks inflatsiooni ohjata?
Kõik oleneb, mis on koostöö eesmärk. Kui on koostööaldis koalitsioon, kes otsustab üksmeelselt makse langetada, siis sellega mitte kuidagi inflatsiooni ei piira. Koostöö ise ei ole inflatsiooni ohjamise instrument. Küsimus on poliitikas, mida selle koostöövõimega ajama hakatakse. Aga muidugi on koostöö alati parem kui mittekoostöö. Aga see peab rakenduse leidma õiges suunas.
Kas Eesti Pank saaks inflatsiooni pidurdamiseks midagi ära teha?
Mina ei usu et saaks, intressimäärasid Eesti Pank enam ei kehtesta, seda teeb Euroopa Keskpank.
Kui kaua prognoosite inflatsiooni jätkuvat? Millise kaubasektori hinnad enim üles lähevad?
Ma prognoosin, et see inflatsioon, täpsemalt hinnatõus ei jätku enam. Hinnad tõusid kõrgele tasemele ja jäävad nüüd sinna. Rohkem massiivset tõusu enam ei ole. Milline hind aga kõrgele tõusis, see jääbki sinna. Praegu tulevad juba esimesed uudised, et on langenud elektri hind. Majanduses tekivad korrektsioonimehhanismid.
Need, kes hinda määravad – tootjad – peavad ju ka müüma. Lõpmatult ei saa ju hinda tõsta, sest ei osteta. Võidumees on see, kes suudab oma tootmise nii korraldada, et see oleks efektiivne. Kes seda ei suuda, peab endale uue tegevusala otsima.
Kas nendel hirmudel, et sügisel on leivapätsi hind kümme eurot, bensiin kolm-neli eurot, kas sel kartusel pole alust?
Kes seda täpselt teab. Kütus hakkab tõenäoliselt kahe-kolme euro vahel olema. Kui kütus on nii kallis, hakkad tahtmatult mõtlema, kuidas liikuda, kas on vaja üksinda tööle sõita, järsku saab naabri peale võtta. Eriti puudutab see Harjumaad, kus autostumine on üleüldine probleem. Nagu me ennist rääkisime – hakkavad toimuma struktuurimuutused. Ka inimese, indiviidi tasandil.
Ja teine aspekt – palgad lähevad Eestis juba praegu hindadele järgi. Eestis on palkade tõus aasta arvestuses 8%, Euroopa keskmine on 2%. Mis mind aga natuke ettevaatlikuks teeb – palgad tõusevad erasektoris.
Saksamaa suure inflatsiooni aegu, mis lõppes 1923 – seega sada aastat tagasi – oli ka tohutu hinnakasv, nii et Saksamaa ülikoolide professorid jäid nälga. Samal ajal maksis suurtööstus oma töölistele ikka palga välja. Tootmine jätkus või jagati inimestele toiduaineid. Sakslaste eeskuju tõestabki, miks peab eelarve tasakaalus olema. Vastasel korral kannatab ennekõike avalik sektor – õpetajad, õppejõud, päästjad, meie kaitsevägi.
Henn Põlluaas: inflatsioon on söönud veerandi pensionifondidest
Eesti on kõrgeima inflatsiooniga riik Euroopas. Mis on selle põhjus? Kas kaasa on aidanud seegi, et toimus pensionireform ja pensionifondidesse kogutud raha läks käibesse?
Eesti on kõrgeima ja sõna otseses mõttes hullumeelse inflatsiooni ja hinnatõusuga riik Euroopas, 22% vs 8%. Mitmes Euroopa riigis on inflatsioon 4–5%. Reformierakondlik valitsus on püüdnud põhjendada seda sõjaga Ukrainas, kuid teiste riikide statistika lükkab need väited veenvalt ümber. Inflatsioon peaks sellisel juhul olema kõikjal võrdne, mitte kolm korda suurem nagu meil.
Tegemist on otseselt valitsuse ebakompetentsest tegevusest ja mittetegemistest tingitud enneolematu kriisiga, mis selle asemel, et viia meid Euroopa viie rikkama riigi hulka, nagu reformierakond on lubanud, muudab meid hoopiski Euroopa vaeseimaks riigiks ja hävitab meie ettevõtluse konkurentsivõime. Mäletatavasti algas galopeeriv hinnatõus juba eelmisel sügisel, mil sõda veel ei käinud. Pealegi on inflatsioon isegi Venemaal, sanktsioonidele vaatamata, oluliselt väiksem kui Eestis.
Henn Põlluaas riigikogu spiikrina. Foto HE Inflatsiooni peamiseks põhjuseks on majandus- ja turureegleid eirav Nord Pooli elektribörsil osalemine, EL-i kehtestatud CO2 kvoot meie põlevkivienergeetikale, kõrged energiaaktsiisid ja käibemaks ning Kallase valitsuse tahtmatus ja jäärapäine keeldumine energiahindade ohjeldamisega tegeleda. See on toonud kaasa ka kõikide teiste valdkondade, sh toiduainete enneolematu hinnatõusu ja meie inimeste vaesumise.
Tegemist on otseselt valitsuse ebakompetentsest tegevusest ja mittetegemistest tingitud enneolematu kriisiga.
Välismaal printsessitamise asemel peab välisminister seisma oma enda rahva heaolu eest. See Kallast ega tema valitsust paraku ei huvita.
Ka reformierakonna valitsuse väited, justkui oleks inflatsiooni suurendanud eelmise valitsuse läbiviidud pensionireform, ei pea paika. Statistika seda ei näita. Enamik, kes oma pensioni 2. sambast välja võttis, investeeris selle muudesse väärtpaberitesse ning turule jõudis vaba raha minimaalselt. Tuleb meeles pidada, et lõviosal 2. samba omanikel oli arvel vaid ligi saja euro ümber. Nüüd on inflatsioon söönud ära pea veerandi kõikide inimeste pensionifondidest, ka esimeses ja kolmandas sambas, veerandi kõikidest pensionitest, säästudest ja palkadest. Üha suurem osa inimestest ei tule enam ots otsaga kokku, lisaks neile enam kui 20% inimestest, kes elab allpool vaesuspiiri.
Euroopa Keskpank tõstis hiljuti euribori, kuidas aitab see kaasa inflatsiooni pidurdamisele?
Euroopa Keskpanga meetmed inflatsiooni ohjeldamiseks ei ole toimivad, samamoodi, nagu ei ole olnud jätkusuutlik senine lõputu rahatrüki poliitika. Eesti Pangal, mis on sisuliselt Keskpanga esindus, puuduvad finatshoovad olukorra ohjeldamiseks. Inflatsiooni ja hinnatõusu peatamiseks on vahendid olemas valitsusel. On võimalik alandada energiamakse, vaadata ümber absurdsed elektribörsi tingimused ja CO2 kvoodisüsteemis osalemine, kehtestada energia piirhinnad, viia sisse lihtsad ja kohased kompenseerimismehhanismid, kuid erinevalt teistest riikidest sellega ei tegeleta. Meie põlevkivielekter maksaks ilma nende rohepöörasusest tingitud lisadeta vaid 30–40 eurot MWh. Mitte sada ega tuhat eurot.
Kui meil oleks (koos)töövõimeline valitsus ja riigikogu, kas see aitaks inflatsiooni ohjata?
Kõige selle tagajärjeks on meie rahva ja riigi vaesumine, ettevõtete konkurentsivõime langusest tingitud koondamised, pankrotilained ja töötuse kasv. Massiline immigratsioon, millelt praegune valitsus kaotas viimasedki piirangud, toob kaasa veelgi suurema palgavaesuse, töötuse kasvu ja elatustaseme languse. Kui peaminister Kallas ja tema seitsme ministri mittelegitiimne valitsus astuks tagasi, nagu ta põhiseaduse vaimu järgides peaks tegema, oleks uuel valitsuse võimalus ja ka otsene kohustus nende küsimustega tegelemiseks. Vastasel juhul oleme me üsna varsti, hiljemalt sügisel või talvel, veelgi suuremate probleemide ees kui nüüd. Hinnatõus ja heaolu allakäiguspiraal üha kiireneb. Sellele ei taha mõeldagi, aga tuleb. Kohe ja praegu! Oleme juba niigi hiljaks jäänud.
Kui kaua te prognoosite inflatsiooni jätkuvat? Millise kaubasektori hinnad enim üles lähevad?
Mis mind isiklikult sügavalt imestama paneb, on asjaolu, et kui teiste riikide inimesed olid tänavatel juba siis kui inflatsioon oli 3–5%, siis meie probleemide peasüüdlase, reformierakonna toetus püsib endiselt kõrgel. Kui kaua veel meie inimesed lasevad end petta ja kõige sellega vaguralt lepivad?
