Läinud reedeses küsitluses tahtis Harju Elu teada: kas homne päev (mõeldud oli siis laupäeva, 5. novembrit) muudab Eesti poliitikat? Vastas seekord kuus poliitikaga rohkem või vähem seotud Harju Elu lugejat.
Tulemused?
Kõige täpsema vastuse andis hetkel tipp-poliitikaga just mitte kõige tihedamalt seotud Kristiina Ojuland. Ta ennustas, et laupäeval poliitikas toimuv ehk Jüri Ratase võit Keskerakonna erakorralisel kongressil toob kaasa ahelreaktsioonina poliitiliste muutuste laviini. Nii ka läks: Taavi Rõivase umbusalduse oli Keskerakond juba varem välja kuulutanud, aga sellega polnud laupäevaks ühinenud ei IRL ega sotsiaaldemokraadid. Peale Ratase korralist (loe: etteennustatud) võitu said aga kahe senise võimuerakonna signatuurid umbusaldusele alla ja kolmapäeva pealelõunaks oli Rõivas koalitsiooniga ribadeks, osad ribad Rattale veetud – IRL ja sotsiaaldemokraadid alustasid juba samal õhtul uusi koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga.
Huvitav: kuidas Reformierakonna tuntud poliittehnoloogid sellist asjade käiku küll ette ei suutnud ennustada? Oli ju selgelt tunda, et muudatused Keskerakonnas on tulemas – Edgarist pöördusid ära ka pea kõik ta lähimad võitluskaaslased. Aga sama tüdimus kui keskerakondlastel oma igipõlise juhi vastu valitses ühiskonnas ka senise “peenhäälestuse” suhtes. Inimesed ootavad majanduse elavnemist, suuremat sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalmaksu poolepunktiline alandamine ei tooks ühiskonnas laiemalt midagi kaasa, suurendaks vaid haigekassa vaegusi.
Nii et teine järjestikune kõrgetasemeline möödapanek poliittehnoloogias – esmalt mindi presidendivalimistele kahe tugeva kandidaadiga – maksis Reformierakonnale liidrikoha. Aga ehk polegi see halb – peale 18 aastat valitsemist tulebki jalga puhata, mõtteid ja ridu koondada. Ehk ka mõnd oma paradigmat muuta.
Kaks macho-meest
Kolmapäev oli päev, mis ei raputanud ainult Eestit, vaid kogu maailma poliitikat. Presidendivalimised võitis vabariiklane Donald Trump. Demokraat Hillary Clinton kogus küll rohkem hääli, aga USA valimissüsteem andis võidu suurema valijameeste toetuse saanud Trumpile. Järelikult ei osanud ka kogenud Clintonid valimisprotsesse prognoosida; Trump aga, kellele presidendiks saamine tundub olevat vaid järjekordne äriprojekt, panustas õigetele osariikidele. Ja nii ka läks, valijamehed tulid.
Oleme siin Euroopa ääremaal harjutanud end mõttega, et Clintoni võit olnuks meile turvalisem. President Donald Trump ainult suurendab niigi ebastabiilse maailma määramatust. Nagu nende sõnade kinnituseks aktsiahinnad maailma börssidel juba langevad. Aga edasi? Kas maailmas on nüüd vastamisi Putin ja Trump nagu 1939. aastal olid Euroopas Hitler ja Stalin, määrates diktaatoritena teistegi riikide ja rahvaste saatust. Vaevalt – maailm on tollest ajast oluliselt muutunud, tekkinud on uued suurjõud Hiina, Euroopa Liit, NATO. Pealegi ei saa USA president valitseda diktaatorina.
Ehk võrrelda siis Trumpi USA kahekordse presidendi Ronald Reaganiga, kes valitses 1981–1989. Ka sellist võrdlust on kahe macho-mehe suhtes mitmed poliitikaanalüütikud kasutanud. Tuletagem siis veel kord meelde Reagani saavutused, keda peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloos. Eelkõige meenutatakse teda presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võikis külma sõja. Lihtsamalt öeldes – surus venelased põlvili ja lagundas Nõukogude impeeriumi. Meile siin miinidest tiine Läänemere kaldal meeldib see mõtteviis väga.
Igavene asendusliige
Mida toob tulevik, ei oska tõenaäoliselt nõid Nastjagi ennustada, Kristiina Ojulandist rääkimata. Maailm on liigestest lahti, ka meie enda poliitika. Iga sepp sebib, et seda võimalikult omatahtsi jälle paika saada. Koalitsioonirääkimised ei saa Keskerakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide vahel kerged olema. Kas neelab IRL alla astmelise tulumaksu, nagu ta on neelanud Keskerakonna lepingu Ühtse Venemaaga.
Rahulik on ainult ühel sepal. Kuna senised reformierakonna ministrid lähevad tagasi riigikogusse, peavad sealt lahkuma nende asendusliikmed. Peaminister Taavi Rõivase asendusliige riigikogus on Harju- ja Raplamaalt valitud Andre Sepp. Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi makstakse riigikogu liikmele volituste lõppemise korral ühekordset hüvitist. Kui isik on riigikogu liige vähemalt aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mis on võrdne riigikogu liikme kuue kuu ametipalgaga. Kui isik on riigikogu liige alla aasta, makstakse talle hüvitisena summa, mille suurus on riigikogu liikme ametipalk vastavalt tema riigikogu liikmena järjest töötatud ajale, kuid mitte rohkem kui riigikogu liikme kolme kuu ametipalk. Riigikogu liikme palk on 3437 eurot. Andre Sepp oli kahekordne XII riigikogu liige (6. aprillist 2011 kuni 26. märtsini 2014. ja 18 juunist kuni selle riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni) ning XIII riigikogu asendusliige selle käivitumisest kuni siiamaani. Nii et Andre Sepa hüvitiseks vähem kui aastase Toompeal istumise eest on natuke üle 10 000 euro. Võib rahulikult Raasikule tagasi pöörduda. Kui on, kuhu minna? Ligi 13 aastat, 1999–2011 oli Andre Sepp Raasiku vallavanem. Nii et tema elutöö on turvalise ja inimsõbraliku valla ülesehitamine – kedagi sinna ligi ei lastud. Nüüd aga ootab Raasikut pankrot, haldusreformi keeles sundliitmine vähese elanike arvu tõttu.
