Statistika järgi on iga kaheksas Eesti inimene puudega. Kui aga arvudesse süveneda, siis selgub, et maakonniti on numbrid väga erinevad. Miks see nii on ja mis asi üldse on puue?

Eestis on 158 474 puudega inimest ning sotsiaalkindlustusametile esitatakse kuus keskmiselt 6200 puude tuvastamise taotlust. Neist 60% on korduvtaotlejad, kellele on varem juba puue määratud, 40% on esmased taotlejad. Igal aastal lisandub väga palju uusi puude taotlejaid, kelle hulka kuuluvad peamiselt tööealised inimesed.

Puuetega inimeste arv on maakonniti väga erinev. Kõige rohkem on puuetega inimesi Põlva maakonnas – neljandik elanikest. Kõige vähem on puuetega inimesi Harjumaal, umbes seitse protsenti. Vanuserühmade lõikes on pilt veelgi vastuolulisem. Nii on üle poolte Põlvamaa pensioniealistest inimestest puudega, samas kui Harjumaa pensioniealistest inimestest on puudega vaid viiendik.

Nii suured erinevused tekitavad palju küsimusi. Miks on inimeste tervis piirkonniti nii erinev? Kas meie inimeste tervis on tõesti nii halb? Või kas puuet taotletakse, ilma et see oleks õigustatud, tehes sellest endale lisasissetulek?

Mis on puue?

Puue on pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund, mida iseloomustab keha mõne struktuuri või funktsiooni püsiv puudulikkus või häire (üks või mitu). Seda häiret või puudulikkust ei saa ravi või ravimitega kompenseerida või oluliselt leevendada. Seetõttu on inimese toimetulek tavaolukordades piiratud ning ta vajab hakkama saamiseks teenuseid ja/või abivahendeid.

Puude esmadiagnoosimise korral on ravi tulemuslikkuse hindamiseks vajalik vähemalt kuue kuu pikkune periood (näiteks traumade, depressiooni, südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haiguste korral). Ilma selleta on vara rääkida piirangutest, mida pole raviga võimalik kompenseerida. Seetõttu on ka sellisel juhul vara tulla puuet taotlema.

Töövõime hindamise käigus hindab töötukassa piiranguid töötamisel ning sotsiaalkindlustusamet hindab puude tuvastamise käigus piiranguid ühiskonnaelus osalemisel. Seega ei võrdu töövõime vähenemine automaatselt puudega.

Mis ei ole puue?

Inimestes võib tekitada segadust asjaolu, et puude mõiste on ajas muutunud. Tänapäeval vaadeldakse puuet sotsiaalses kontekstis – kuidas inimese reaalselt erinevates keskkondades toime tuleb. Näiteks kui inimesel on astma, mida saab rohtudega kontrolli all hoida ning mis ei takista tal ühiskonnaeluga hakkama saamist, siis tal puuet ei ole.

Puue ei ole see, kui inimene vajab ägeda või kroonilise haiguse ravi või peab sagedasti külastama arsti. Puue ei võrdu ka tingimata haiguse või vigastusega. Ka pärast ägedat haigestumist või traumajärgset seisundit ei saa hinnata, kas inimesel võib olla puue. Näiteks kui inimene murrab jalaluu, siis reeglina see paraneb ja kuue kuu jooksul selgub, kas inimene taastub vigastusest või jäävad talle takistused ühiskonnaelus hakkamasaamisel.

Kindlasti ei ole puue hariduslik erivajadus, näiteks erinevad õpivilumuste häired. Häälikuseade vajadus ei põhjusta kõnepuuet. Sageli infektsioonhaigusi põdevate laste puhul, kes puuduvad seetõttu lasteaiast või koolist, on tegemist sagenenud ravivajadusega, mitte puudega. Kui raviarst pole neil puhkudel kirjeldanud püsivaid funktsioonipiiranguid, puudub puude tuvastamiseks alus. Lapse abistamine ravimitega mõned korrad päevas on eakohane kõrvalabi ja see ei ole puude tuvastamise aluseks. Piiranguid põhjustavaid seisundeid peab hindama kitsam eriala spetsialist (näiteks kliiniline logopeed lapse kõnepuuet, mida kinnitab lasteneuroloog või -psühhiaater).

Ka erivajadus pole sama, mis puue. Kui inimese abivajadus suureneb vanuse tõttu, ei ole see puue, vaid eakohane muutuse. Sel juhul tuleb inimesele pakkuda igapäevaeluga toimetulekuks vastavaid teenuseid, mitte taotleda puuet.

Raviteenuste vajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, puude mittetuvastamise otsus ei ole takistuseks vajalike raviteenuste saamisel. See tähendab, et inimese abistamiseks on teisigi võimalusi kui vaid puude määramine. Puude õiglane määramine on aga oluline selleks, et kõik abivajajad saaksid vajalikku tuge ning abi jõuab abivajajani.

Teave

Kuidas määratakse puuet?

Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst hindab taotluse ja raviarsti terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue määrata. Inimene saab siinkohal ise väga palju menetluse kiirendamisele kaasa aidata. Selleks tuleb enne taotluse esitamist käia oma pere- või eriarsti vastuvõtul ning paluda arstil kindlasti teha terviseandmete kohta sissekanne tervise infosüsteemi.

Teave

Palju on Eestis puudega inimesi?

Eestis on 158 474 puudega inimest. Neist 52% (81 957) on pensioniealised, 41% tööealised (64 673) ja 7% (11 844) lapsed. Sotsiaalkindlustusamet maksab puuetega inimeste sotsiaaltoetust 5,7 miljonit eurot kuus, mis teeb aasta peale kokku 70 miljonit eurot. Harju maakonnas on kokku 43 879 puudega inimest, mis tähendab, et 7,5% Harju maakonna elanikest on puudega.

Ülle Leesmaa,

sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste valdkonna juht Ülle Leesmaa