Kolmandik Harju tänavusest esialgselt limiidist ehk umbes 650 metssiga 1700st on kütitud. Praegu tahetakse aasta limiiti tõsta 2300ni. Emise laskmist peavad jahimehed muidu ebaeetiliseks, aga praegu tuleb lasta ka neid.
Kuna eelmisel aastal oli metssea juurdekasv suurem kui üle-eelmisel aastal, peab praegu küttima igas vanuses sigu. Ainuke mida järgitakse on, et kulte ja emiseid lastaks võrdselt ja põrsaid kuni 60%. “Harjumaal on 13 jahindusorganisatsiooni, jahimehi kokku on kuskil 2300. Iga mehe kohta üks siga küttida, oleks eetiliselt sobiv,” arvab Harju Jahindusklubi esimees Rein Sõitja.
Liha oma tarbeks
Sellist päeva, kus keegi öösel Harjumaal jahti ei pea, pole. “Sead asuvad liikvele õhtul pimeda piiri peal, aga iga teine jahikord põllu ääres seistes ja sigu oodates, läheb aiataha. Koertega ajujahil on lõbusam, siis saab tavaliselt kuni 15 siga pikali,” jutustab Sõitja. Ajujaht on lubatud 1. oktoobrist.
Sigade lisasöötmine on praegu keelatud. Peibutussööt on lubatud. “Metssiga on maamehele nuhtlus kaelas. Kui sead põllul käivad, on põllust nagu teerulliga üle käidud,” räägib Sõitja.
Harjumaa on katku suhtes siiani sinises tsoonis – liha välja Harjust viia ei või, aga ilma analüüse tegemata võib liha ise tarvitada. Müügiks ja kombinaati viimiseks tuleb teha vereproovid. “Põhiliselt jääb saak ikkagi endale söögiks,” sõnab Sõitja. “Küttidel, kes käivad Järvamaal laskmas, on nutune lugu, sest paar-kolm päeva analüüsi tulemusi oodates, jõuab liha hapuks minna ja siis pole muud teha, kui see maha matta,” selgitab ta.
Küttimise eripärad
Sõitja sõnul pole sea küttimine odav lõbu. Maksavad varustus, küte ning öised unetunnid. “See-eest on jahimehel ühest seast terve aasta liha majas – täiskasvanud metssiga kaalub 100-200 kilo. Ühest seast saab 70 latti vorsti,” räägib Sõitja, kes on tänavu kolm siga lihaks ja ühe vorstiks teinud. Ühtki katkuhaiget siga mees veel lasknud pole, kuigi nakatunud siga võib omatarbeks süüa. Viirus hävib 70 kraadi juures ja inimesele see mõju ei avalda.
Metssea liha on taisem ja tugevam kui koduseal. “Kodusea liha on pehme ja tal on pekikord peal, aga metsseal on pekki vähem ja see on lihaskudede vahel,” teab Sõitja. Kütitud siga tuleb metsast kohe ära viia, sest muidu läheb siga hapuks. Lahti lõigatud sea pistavad aga rongad kohe nahka.
Südametunnistus jääb jahimehe sõnul laskmise pärast piinama siis, kui haavad looma ja teda kätte ei saa. “Pärast näed unes ka, et kuhu sihtisid ja kuidas lasid. See jääb hinge pikemaks ajaks. Aga midagi pole parata, lasta tuleb,” nendib Sõitja.
