Ehkki kaubanduskeskuse Gate Tallinn projekti detailplaneering algatati juba 11 aasta eest, ei ole tegeliku ehitamiseni jõutud. Selle asemel märkab silm planeeringualal raiesmikku, kus ulub tuul ja haigutavad kännud.
„Detailplaneering algatati esimest korda 2005. aastal ning kehtestati 2009. aastal,“ meenutab Saue vallavanem Andres Laisk.
Gate Tallinna arendaja on Trigon Capital eesotsas soomerootslase Joakim Heleniusega. „Olid majanduslikult väga head ajad ja mõeldi, et mida teha. Leiti, et miks mitte linna äärde teha üks selline kaubanduspark,“ selgitab Heleniuse alluv Martin Mets hiigelprojekti alguse kohta.
Detailplaneeringu koostas K-Projekt. Miks kulus selle kehtestamise peale aga neli aastat? „Suuremahuliste projektide koostamisel on ajakulukas lähteülesande ja lahenduse väljatöötamine,“ väidab K-Projekti juhatuse liige Merike Rannu. „Lisaks erinevate hinnangute ja alusmaterjalide koostamine – keskkonnaseisundi ülevaade, geodeesia, dendroloogia ja geoloogia ning koostöö avalikkuse ja taristu valdajatega.“
Aastatel 2009-2014 Gate Tallinna projekt sellegipoolest seisis. „Kahjuks ei oska kommenteerida,“ teatab Rannu napisõnaliselt.
„Esiteks oli meil majanduslangus, mis pani kogu kinnisvaraarenduse aastateks seisma,“ väidab pausi kohta vallavanem Laisk, ja lisab: „Planeeringu elluviimiseks oli vajalik Top ristmiku valmimine.“
Uus ristmik, uus ring
28. novembril 2011 kuulutas maanteeamet välja Topi eritasandilise ristmiku ehitushanke. Ehitust alustati 2013. aasta oktoobris ning lõpetati 2014. aasta novembri lõpus.
„Topi liiklussõlm maksis 5,3 miljonit eurot, millest ühe miljoni maksis arendaja, ülejäänu tuli riigieelarvest,“ selgitab Evelin Kütt maanteeametist.
2014. aastal soovis Helenius uuesti algatada Gate Tallinna detailplaneeringut. Uus detailplaneering, mille koostajaks on jälle K-Projekt, kehtestati 2015. aastal. Trasside ehitamiseks väljastati ehitusload 2015. aastal.
„Muudeti natuke kinnistute jaotuskava. Ühele kinnistule raudteejaama vahetus läheduses nähti äriotstarbe asemel ette kortermajade rajamine, täpsustati võrkude ja teede lahendusi ning elluviimist ja finantseerimist,“ räägib Laisk.
„Võrreldes varasema detailplaneeringuga peeti sobilikumaks kavandatavale alale äri-tootmishoonete asemel ärihoonestust, võimaldamaks kompaktsema ning arvestatavama suurusega kaubanduspargi rajamist,“ teatab Rannu.
Krundil endiselt tühjus
Martin Metsa sõnul on nüüd kavas luua big box-süsteemis kaubanduspark, kus hoonete suurus jääks 3000 ja 25 000 ruutmeetri vahele ja kus oleks kokku 120 000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Pindadele asuksid rentnikud. Ala ühes nurgas valmiks 150 korterit, teises ääres bensiinijaam.
Metsa väitel on Trigon Capital Gate Tallinna projekti investeerinud juba ca 10 miljonit eurot. Kokku 100-120 miljonit maksev kaubanduspark peaks valmima 2020. aastal, ent lahtiseks jääb, millal ikkagi algab kaubamajade ehitamine.
Seda, mitme rentnikuga on kokkulepped juba saavutatud, Mets samuti täpsustada ei soovi. „Meil on rendiagendid, rahvusvahelised härrad, kes siin klientidega igapäevaselt suhtlevad,“ täpsustab ta.
Gate Tallinna krundil laiuvad praegu kännud ja noor võsa. Kes projekti venimise eest vastutab? „Gate Tallinnaga on K-Projektis aegade jooksul tegelenud palju inimesi, kellest osa on juba ettevõttest lahkunud,“ ütleb Rannu diplomaatiliselt.
„Reaalselt ehitatud minu teada ei ole, on tehtud eeltöid. Kuna planeeringu elluviimise üks eeldustest oli Topi ristmiku ja mahasõidu valmimine, siis enne eelmist aastat, kui ristmiku esimene etapp valmis, ei oleks seal saanud ka midagi arendama hakata,“ ütleb vallavanem Laisk.