Poliitikutele öeldakse tihti „Ära räägi mulle prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet“. Kaja Kallase juhitud valitsus andis oma esimese eelarve septembri lõpus riigikogule üle ja parlament võtab meie järgmise aasta ühise rahakoti planeerimise nüüd üle.
Peaminister ise nimetas seda dokumenti heade uudiste eelarveks ja tõepoolest on häid uudiseid selles üksjagu. Olles eelarve kokkupanekus koalitsiooninõukogu liikmena osalenud, toon mõned neist välja.
Mõeldes eakatele
Alustame meie eakatest. Kui Reformierakond lubas 2019. aasta parlamendivalimistel pensionitõusu 200 eurot, nimetasid meie oponendid meid liiga optimistlikeks. Ent täna saame öelda, et teeme selle lubaduse teoks. 2019. aasta märtsis oli keskmine pension 448 eurot.
Järgmisel aastal tõuseb see 590 euroni ja aastal 2023 erakorralise pensionitõusu toel 652 euroni. Neli eurot jääb eesmärgist ülegi!
Aga see pole veel kõik. Järgmisel aastal tõuseb ka Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200-ni. See aitab toetada neid eakaid, kellel pole kellegagi koos elades võimalust kodukulusid jagada ja kes uuringute järgi on suurimas vaesusriskis.
Haridusminister Liina Kersna on lubanud peagi meie ette tulla eestikeelse hariduse tegevuskavaga.
Kuid ka see pole veel kõik. 2023. aastal rakendub rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul taas ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Teatavasti tuleb pensionäridel praegu üle 500 euro ulatuvalt pensionilt tulumaksu maksta. Me leiame, et see on ebaõiglane, sest pensioniraha välja teenides on inimesed maksud juba maksnud. Keskmise pensioni saajale tähendab see muudatus 370 lisaeurot aastas.
Meie oponentidel on kahtlemata kümneid paremaid mõtteid, kuhu see eakatele minev raha eelarves kulutada ja neid on nad ka jõuliselt välja käinud. Tegelikult on aga ülimalt õiglane ja tulevikku vaatav, et raha, mis riigieelarvesse laekub teise pensionisamba lõhkumise pärast, ei läheks pensionisüsteemist välja. Seetõttu seisame neil eelarvekõnelustel kindlalt pensionitõusuplaanide taga.
Eesliinitöötajaile vääriline tasu
Teiseks rõhutan jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärilist palka. Juba kevadel saime teha ettepaneku, et erinevalt eelmisest valitsusest, kes palgad külmutas, saame tõsta võtmealade palgafondi kolm protsenti. Täna on valitsus veel ressursse leidnud ja näiteks õpetajate keskmine palk tõuseb 7,3 protsenti, päästjatel 12 protsenti, hooldustöötajatel üle üheksa protsendi. Kindlasti on neid, kes arvavad, et see palgatõus tuleb lihtsalt ja saaks olla suurem. Innustan neid kõiki osutama eelarves kohale, kust võrdne osa muid püsikulusid kokku hoida – see on väga keeruline.
Kasvavad kaitsekulutused
30 aastat pärast iseseisvuse taastamist tahame riigieelarvega anda tuntava panuse sellesse, et Eesti oleks paremini kaitstud. Järgmisel aastal on kaitsekulud planeeritud 2,3% tasemele SKT-st. Rahaliselt tähendab see tõusu 645 miljoni euro tasemelt 749,6 miljoni tasemele ehk 104 miljonit eurot. Praegu toimub julgeoleku mõttes meid muretsema panevat nii Leedu, Poola, Ukraina kui ka meie enda piiri vahetus läheduses. Loodan, et Eesti kaitsmine on midagi sellist, milles jätkuvalt on riigikogus poliitiline konsensus ja kõik erakonnad saavad meie kaitsevõime arendamist toetada.
Haridus eestikeelseks
Reformierakond on teinud riigikogus korduvalt ettepanekuid, et riik hakkaks tegema plaani, kuidas minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Tänavune riigieelarve on esimene, kust näeme, et seda plaani on tõepoolest hakatud ellu viima. Haridusminister Liina Kersna on lubanud peagi meie ette tulla eestikeelse hariduse tegevuskavaga, mille tegevusteks on eelarves ette nähtud kaheksa miljonit eurot.
Mul on väga hea meel ka selle üle, et teadus-arendustegevusele suunatav raha jääb 1% juurde SKT-st, nagu riigikogu erakonnad juba enne valimisi kokku leppisid. Teadust ja arendustegevust toetades saame kiirendada meie majandusarengut, mis hakkab meile tulevikus tagasi tooma kõrgemate palkade ja pensionitena, nagu näeme praegu Põhjamaades.
Lõpetuseks. Neid häid uudiseid lugedes võib jääda mulje, et Reformierakond riigi rahanduse korrastamisega enam ei tegelegi. Aga see oleks täitsa vale.
Pärast aastaid kestnud valitsemist, kus riigi raha kulus kuidagi rohkem, kui sisse tuli, on Kaja Kallase valitsus riigireformi tõsiselt ette võtnud. Otsime eelarves jätkuvalt kohti, kus saaksime riigi raha efektiivsemalt kasutada, näiteks sarnaseid ülesandeid täitvaid asutusi kokku pannes.
Kuigi meil on jätkuvalt koroonakriis, paraneb meie eelarvepositsioon 400 miljoni euro võrra, mis tähendab, et riigieelarve tulud järgmisel aastal on 13,1, kulud aga 13,6 miljardit eurot ja oleme jätkuvalt Euroopa kõige vähem tuleviku arvelt võlgu võttev riik.
