245 õpilasega Harkujärve koolis 11. septembril võetud veeproovidest avastas terviseamet kolilaadseid baktereid. Kui lubatud näit on null ühikut 100 milliliitri kohta, siis Harkujärvel oli see näitaja 10,6.
Harku vald saab joogivee põhjaveetoitelistest puurkaevudest. Erandiks on Tiskre-Harkujärve piirkond, mida varustatakse nii Nõmme teel OÜ Pillado rajatud puurkaevu kui ka Ülemiste järvest tuleva pinnasevee abil.
Harkujärvele nimelt ulatub Tallinna linnast veetorustik, mille taga on Harkujärve kool, Harkujärve lasteaed, üks kortermaja ja mõned eramajad. Aastatel 2003–2019 varustas piirkonda veega AS Tallinna Vesi.
Häda seisva veega
Olid isegi mõtted viia terve Tiskre-Harkujärve piirkond üle Ülemiste veele. “Üleminekuks ettevalmistamiseks ehitati Kiriku teele torustikud, mis olid piisavalt suure läbimõõduga. Siis mindi kohalikule rahvale seda mõtet tutvustama, aga kohalik rahvas oli selle vastu,” meenutab Harku valla vee-ettevõtte Strantum juhataja Meelis Härms.
Strantumi juhi sõnul ei moodusta Harkujärve kool, Harkujärve lasteaed, üks kortermaja ja mõned eramajad piisavalt suurt tarbijate hulka Ülemiste järvest tulevale veele. “Vesi ei liigu torudes piisavalt kiiresti,” arvab ta. Probleem võimendub suvel, kui kool ja lasteaed ei ole käigus.
Tallinna Vesi andis Tiskre-Harkujärve piirkonna Strantumile üle 1. juulil 2019. Strantumi energia kulus suvel Tallinna Veelt ülevõetud ca 600 kliendiga lepingute sõlmimise ja arvestite vahetamise peale.
11. septembril võttis terviseamet Harkujärve koolis veeproovid kolmest kohast: rõhualanduskaevust, veefiltri eest ja filtri järelt. Kolilaadsete bakterite näit peab joogivees olema null ühikut 100 milliliitri kohta, kuid rõhualanduskaevus oli see 8,6, enne filtreid 7,5 ja peale filtreid lausa 10,6!
18. septembri õhtul teavitas terviseamet tulemustest Strantumit, Harku vallavalitsust ja piirkonna veetarbijaid.
Harkujärve kooli köögikraan, millest terviseamet võttis veeproovi (FOTO: Andres Tohver)
Vajadusel kloorišokk
Kui Harkujärve kooli juhiabi Kaire Karik 19. septembri hommikul tööarvuti avas, jõudis uudis koolipereni. Esimese tunni ajal käis Karik läbi kõik klassid, et info edasi anda. Kraanide kohale kleebiti suured sildid: “Palun ära joo kraanivett!”
Direktor Külli Riistop saatis teate ka lapsevanematele. Sööklasse pandi keedetud vee anum ja veeautomaat, mille jaoks direktor tellis 150 liitrit puhast vett Saku Lättelt. “Õpilastel palusin tuua ka pudelivett kodunt kaasa,” räägib ta.
Strantum tegi 20. ja 23. septembril piirkonna torudele läbipesu. Järgnevalt võttis terviseamet 23. septembril Harkujärve koolist ja lasteaiast kordusproovid. Veeproov võeti ka lähimast Tallinna Vee hüdrandist.
Kui need peaks näitama, et probleem kolilaadsete bakteritega püsib, tuleb Härmsi sõnul sealsele veele teha kloorišokk. “See tapab need kolooniad kohe ära.”
Sarnane häda kimbutas Harkujärve kooli ka kahe aasta ees septembris. “Olid täpselt samamoodi kolilaadsed bakterid. Siis me lasksime torustikust päris palju vett välja. Nõnda uhutakse see bioloogiline kile ära, mis seisva veega torustiku seinale tekib,” lisab Riistop.
“Erandiks oli üks 2017. aasta sügis. Koolis võetud veeproovid ei vastanud nõuetele. Uuringud näitasid, et probleem oli seotud koolis toimuvate ehitustöödega,” täpsustab Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Elis Randver.
“Sellele järgnevatel nädalatel võttis Tallinna Vesi koolis kokku 18 veeproovi ja teostas ligikaudu 150 veeanalüüsi. Veekvaliteet oli taastunud septembri lõpus,” lisab Randver kahe aasta taguse juhtumi kohta.
Simmo Saar, terviseamet
Tegemist on bakteriga Lelliottia amnigena, kes on olemuselt keskkonnabakter. Enterobakterite perekonda kuuluvad bakterid põhjustavad harva haigusi tervetel inimestel, kuid teatud liigid võivad põhjustada infektsiooni tavaliselt noorema- või vanemaealistel või immuunpuudulikkusega inimestel. Selliseid baktereid võib leida vee jaotusvõrgus tekkivas biokiles ning need on võimelised soodsate tingimuste puhul uuesti kasvama. Soodsateks tingimusteks on madal kloori kontsentratsioon, orgaaniliste ainete olemasolu ja temperatuur vahemikus 15–20 °C.
