Harku alevis on viimased kolm kuud tühjana seisnud endine naistevangla. Praegu omab 12,45 hektaril laiuvat kompleksi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS), kes pani selle müüki 800 000 euroga.
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Harku naistevangla müüki juuli lõpus. “Enampakkumiste avamine on 6. september,” selgitab Märt Mäe RKAS-st.
Praeguseks ühtegi pakkumist veel tehtud ei ole. “Need tulevad alati viimasel minutil,” väidab Mäe. Vanglakinnistu koos hoonetega on 12,45 hektarit suur, alghinnaks 800 000 eurot.
Vanglast elamukvartaliks
Senised hooned kaovad. Kinnistule on tehtud detailplaneering, mis näeb praegust Harku naistevangla ala elamurajoonina. Juba 27. augustil 2009 kehtestatud detailplaneeringu järgi saab kinnistu 49 krundile ehitada 171 korterit, 25 ridaelamuboksi ja 10 peremaja.
“Kui õnnestub saada pakkumine 6. septembriks, siis kuu aja pärast on tehing ja siis on omanik olemas. Kui pakkumisi ei tule millegipärast, siis ta tõenäoliselt läheb kordusenampakkumisele ja siis ei tea ju, kaua see aega võtab,” arvab Mäe kinnistu müügi kohta.
Millal kõik detailplaneeringuga kavandatu on realiseerunud? “Sõltub arendaja äriplaanist. Ega siin massiliselt korraga müüa tõenäoliselt väga lihtne ei ole. Esiteks valmisehitamine võtab aega ja teiseks selle müümine võtab ka aega,” väidab Mäe.
“Peale selle peaks infrastruktuur ka arenema. Selver võiks ju kuskil olla. Kui see Harku asula nüüd nii palju elanikke juurde saab, siis ta tuleb ise siia,” arutleb Mäe.
RKAS-il on juba nii Murru kui Ämari vanglate kinnistute müügikogemus. Need ostis 239 000 euro eest logistikaga tegelev KB Auto Eesti OÜ. Ettevõtte juht on Gunnar Bergvald, kes töötas pikka aega Murru vangla asedirektorina.
Naistevanglana 51 aastat
Juba eelmise sajandi kahekümnendatel rajatud Harku vangla muudeti naistevanglaks 1965. aastal. Tõsi, 2010. aastast alates paigutati sinna lisaks naistele ka eakamaid meesvange.
Päevinäinud vanglakompleksi vanimad hooned on kolmekümnendatest, enamik siiski kaheksakümnendatest. Pärast taasiseseisvumist hooneid juurde ei ehitatud, küll aga renoveeriti olemasolevaid.
Territooriumil hakkab silma kõrge taraga eraldatud naisvangide eluhoone, õppeklassidega töökoda, meditsiinikorpus, katlamaja, juhtkonna maja ning õhurünnakute pommivarjend.
Töökojas tehti erinevaid pakketöid. Meditsiinikorpuses olid söökla ja raamatukogu, aga ka kabel, kus usklikest vangide tarbeks viidi läbi jumalateenistusi.
Nõukogude ajal tõusis naisvangide arv kolmesajani. “Eesti Vabariigi ajal on olnud maksimaalne naiskinnipeetavate arv kahesaja ringis,” selgitab Kermo Päll, kes töötas Harku naistevanglas aastatel 2000–2016, esialgu valvurina, kuid kaks viimast aastat juba direktorina.
Taasiseseisvunud Eestis pole ühtegi naist surma mõistetud. Keegi õrnema soo esindajatest pole saanud ka eluaegset vanglakaristust. “Maksimumkaristus on olnud 15 aastat,” väidab Päll. Keskmine naisvangi karistus jääb nelja–viie aasta peale.
Naiste kuriteod jagunevad üldjoontes kolme kategooriasse: isikuvastased kuriteod, varavastased kuriteod ning kuriteod narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. “Nende osakaal ongi põhimõtteliselt kolmandik, kolmandik ja kolmandik,” räägib Päll.
Kuivõrd tõhusad olid Harku naistevangla turvameetmed? “Nad olid nii tõhusad, et ühtegi põgenemist siit ei olnud,” väidab Päll ja lisab, et see käib taasiseseisvunud Eesti kohta.
Praegu seisab Harku naistevangla tühjana. Viimased sealsed kinnipeetavad paigutati ümber Tallinna vanglasse tänavu mai keskel. Kuidas seda lahendust hinnata?
“Kui vanas vanglas läheb väga palju ressurssi selle peale, et seda vanglat ehituslikult ja arhitektuuriliselt püsti hoida, siis uues vanglas saab rohkem tähelepanu pöörata kinnipeetavale ja kinnipeetava taasühiskonnastamisele,” arvab nüüd Tallinna vangla direktori asetäitjana töötav Päll.
