Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas täna piletihinnamääruse, mis paneb paika vahemiku, milles võib maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada.
Määruses on öeldud, et piletihinda tõsta ei tohi, samas on jäetud maakondade ühistranspordikeskustele valida, kas kehtestada tasuta sõit või jätkata senise süsteemiga ehk tasulise bussisõiduga avalikel liinidel.
„Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit. Taoline otsus sündis koostöös maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga. Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest, “ütles Simson.
Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse direktor Vello Jõgisoo ütles Harju Elule, et otsuse, kas maakonnaliinidel jätkatakse senise süsteemiga või kehtestatakse tasuta sõit, teevad Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatus ja volikogu.
„Kõigepealt koguneb 9. mail HOLi juhatus, kus arutatakse ministri määrust ning kas see viia edasi HOLi üldkoosolekule, mis koguneb 16. mail. Seal otsustakse, milline variant on Harjumaale kõige sobivam. Milline otsus saab olema, ei saa mina praegu öelda, sest mul endal on null häält selle üle otsustamiseks,“ selgitas Jõgisoo.
Jõgisoo sõnul tuleb teha vajalikud rehkendused ning nende pealt otsustada. „Olen seda varem öelnud, et minu arvamus on, et kõigile ei peaks 100% tasuta sõitu tegema, pigem teha osale gruppidele, nagu õpilased ja eakad, soodustust. Kas nii otsustab ka volikogu, ei saa mina jällegi öelda,“ lausus ta.
Jõgisoo hinnangul on ministri otsus selles mõttes hea, et ei sunni tormama ega kiirustatud otsuseid tegema, vaid lubab rahulikult analüüsida, milline on ühe või teise variandi mõju.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tänavune planeeritud kogukulu maakonnaliinide opereerimisel ulatub 11,2 miljoni euroni, millest riigi dotatsioon moodustab 8,3 miljonit eurot, esimesel poolaastal kogutav piletitulu hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot ja valdade-linnade toetus 0,6 miljonit eurot.
Mullu kulus Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel liinide opereerimisele 11 miljonit eurot, millest riigi dotatsioon moodustas 5,1 miljonit eurot, piletitulu 4,7 miljonit eurot ja linnade-valdade toetus 1,2 miljonit eurot.