Kuigi Rail Balticu trassi ning vajalikkus või mittevajalikkuse üle vaieldakse ka veel tänasel päeval, on kiirraudtee planeerimine liikunud samal ajal omasoodu edasi ning varsti on käes aeg, mil riik hakkab pidama läbirääkimisi Harju maaomanikega, et omandada trassi alla jääv maa.
Pärast seda, kui kehtestatakse Rail Balticu Harju maakonnaplaneering, saab hakata koostama Rail Balticu Harjumaa eelprojekti, mis näiteks Pärnumaa osas on juba valmis. Harju eelprojekt valmib praeguse ajakava järgi 2018. aasta alguses, peale mida saab riik ehk selleks volitatud maa-amet hakata pidama läbirääkimisi maaomanikega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide ütles, et Harjumaa eelprojekti lõpptähtaeg on 2018. aasta esimene kvartal, selleks ajaks peab eelprojekti koostaja olema projektdokumendid tellijale ehk riigile üle andnud. „Läbirääkimistega on võimalik alustada iga konkreetse eelprojekteeritava lõigu valmimisel,“ ütles Loide. „Kuigi praegu on eelprojekteerimine toimunud valdavalt Pärnumaa osas, on vähesel määral tegevusi läbi viidud ka Rapla- ja Harjumaal. Seega on võimalik, et ka Harjumaa maaomanikega algavad läbirääkimised osaliselt juba varem.“
103 hektarit maad
Harjumaal jääb Rail Balticu trassi alla 202 eraomandis olevat maaüksust, millest 97 maaüksust on eraisikute omandis ja 102 maaüksust eraõiguslike juriidiliste isikute omandis. Harjumaal jääb praeguse trassi alla ca 103 hektarit maad.
Eluhooneid, kus inimesed see elaksid, Harjumaal kiirraudtee trassile ei jää. Loide sõnul jääb trassile 41 elamumaa sihtotstarbega maaüksust, mis on valdavalt uusarenduste alal, kuid olemasolevaid elukondlikke hooneid Harjumaal trassi alla ei jää. „Aadressandmete andmebaasi alusel jääb kavandatud trassikoridori alasse 15 mitteelukondlikku hoonet, mis ei pruugi projekteerimise järgselt jääda otseselt trassi alla,“ ütles ta. „Raudtee täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus.“
Läbirääkimiste lõpp 2020
Maade omandamise läbirääkimistega on Pärnumaal juba alustatud. Loide sõnul on maade omandamine kõigis kolmes maakonnas, mida Rail Baltic läbib, kavas lõpule viia orienteeruvalt 2020. aasta lõpuks. „Kõik sõltub siin esmalt sellest, kui kiiresti jõutakse lõpuni menetleda kinnisasja sundvõõrandmaise seaduse ning maakorraldust puudutavate seaduste muutmine,“ märkis ta.
Sundvõõrandamise seaduse eelnõusse esitati erinevate huvigruppide ja valitsusasutuste poolt palju muudatusettepanekuid. See seadus on Rail Balticu kontekstis oluline, sest see reguleerib ka sundvõõrandamisele eelnevat kokkuleppemenetlust. Näiteks kavandatakse seaduse eelnõus võimalust kehtestada motivatsioonitasu maaomanikele, mida makstaks juhul kui maaomanik on nõus kokkuleppel maa võõrandama ja riik ei peaks kasutama sundvõõrandamise õigust.
Loide kommenteeris, et uue seadusega peab kogu maadeomandamise protsess minema vähem bürokraatlikumaks ja oluliselt kiiremaks. „Samas peavad menetlusreeglid olema selgemad ja peab olema tagatud, et maaomanik peab saama õiglase ja kohese hüvitise,“ ütles ta.
Seega sõltub läbirääkimiste lõpptähtaeg nii seaduse vastuvõtmisest kui sellest, kui palju läbirääkimiste protsessi kiirendavaid ettepanekuid sinna sisse jääb. „Teisalt on oluline ka see, kui palju tekib olukordi, kus maaomanik ning riik tingimuste osas eriarvamusele jäävad ning vajalikuks osutub sundvõõrandamine,“ märkis Loide. „Rail Balticu rajamiseks vajaliku maa olemasolu on ehitusega alustamise eelduseks, maaküsimused tahame lahendada ehituse etapiviisiliseks alguseks.“
Kuidas riik vajalikud maad omandab?
• Kui maaomand jääb kogu ulatuses raudtee alla, ostab riik maatüki tervikuna.
• Kui maaomanik saab suuremat osa maatükist endiselt edasi kasutada, ostab riik ära ainult raudtee alla jääva osa.
• Kui maatükid jäävad kahele poole raudteed, ostab riik maa, mis jääb raudtee alla ja maaomanikule jäävad lahustükid. Kui lahustükki ei saa kasutada, ostab riik ka selle välja.
• Kui on tegu mitme omaniku maakruntidega, siis vahetatakse need ümber nii, et ühele omanikule jäävad ühele poole raudteed krundid, teisele teisele poole.
• Kui ühele raudtee lõigule satub mitu keerulist juhtumit, tuleb kaaluda ümberkruntimist, milleks on vaja maaomanike ühine tahe või et piirkonnas oleks piisavalt riigimaad. Ümberkruntimine tähendab, et muudetakse maatükkide piire. Uued maatükid moodustatakse endise maatüki väärtuse alusel – arvestatakse endise maatüki majanduslikke ja looduslikke näitajaid, nt metsakõlvik metsakõlviku ja põllumaa põllumaa vastu.
• Kui maaomanik ei soovi riigiga läbi rääkida või esitab nõudmisi, mida riigil pole võimalik täita, rakendatakse sundvõõrandamist. Ekspert hindab maatüki väärtuse ning sundvõõrandatud maad hüvitatakse maaomanikule.
