Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et ainsa maakonnana ollakse tasuta ühistranspordi vastu Harjumaal. Endise Harjumaa Ühistranspordikeskuse, nüüdse Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo sõnul ei olda tasuta ühistranspordi vastu, kuid on palju probleeme, mis tuleks enne 1. juulit lahendada.

Minister Simson kinnitas ajalehele, et 1. juulist hakkab üle Eesti kehtima maakondlik tasuta ühistransport ja tõi samas välja, et Harjumaal on tasuta sõidu suhtes „teatav vastasseis“.
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse (PÜT) tegevdirektor Vello Jõgisoo sõnul oli seda „üsna imelik lugeda“, et Harjumaal justkui ei taheta tasuta ühistransporti.

„Meie ootame lahendust, et mis saab kommertsliinidest. Meid ministeeriumi juhtivspetsialisti arvamus – las see asi juhtub, siis vaatab, mis saab – ei rahulda,“ ütles ta. „Kui ei leita lahendust, siis on loomulikult see ka lahendus, et visatakse vette ja vaadatakse, kas õpivad ujuma. Mina arvan, et kommertsliinid ei tule sellest olukorrast välja, kui kõrval on tasuta ühistransport.“
Jõgisoo sõnul pole praegu kellelgi head lahendust – ühe võimalusena pakub ta välja, et tasuta liine ei panda käima nendele marsruutidele, mida kommertsliinid, kes teatavasti riigilt dotatsiooni ei saa, juba sõidavad.

Liine on juurde vaja

Kui kommertsliinid lõpetaksid päevapealt tegevuse (täna on kommertsliinide maht Harjumaal ca 4,5 miljonit liinikilomeetrit aastas, mis on ca 40% veomahust maakonnas) – mis võib juhtuda, kui nendega hakkavad konkureerima riigi poolt doteeritavad liinid, mis pakuvad tasuta sõitu –, siis ilmselt jääks nii mõnigi paik Harjumaal piisava ühenduseta. Jõgisoo nimetab peast Maardu, Aruküla, Saku ja Jüri kus koguni 80% liinidest on kommertsliinid, lisaks on Aespa, kus käivad ainult kommertsliinid. Bussifirma Samat, kes teenindab teiste seas Sakut, on juba huvi tundnud, kas peab tegema avalduse – nimelt nõuab seadus, et liini sulgemisest peab vedaja kolm kuud ette teavitama.

„Meil ei ole mingit võimalust kommertsliine mõjutada. Nad peavad küll kolm kuud peale liini lõpetamisest teatamist sõitma, aga kui ka ei sõida – midagi ei saa teha,“ laiutas Jõgisoo käsi.
Alati on võimalus, et omavalitsus leiab, et ilma bussita ei saa ning hakkab ise kommertsliini doteerima, kuid see on päris äärmuslik variant.

Jõgisoo sõnul ei sa praegu lubada, et selline kogus liine ära kaob, sest ühistranspordikeskuse andmetel on liine hoopis juurde vaja. „Meil on praegu projekt Loksaga, kus on bussid ülerahvastatud. Tuleb ekspressliin, kus on enne Tallinnat ainult kaks peatust – Loksa ja Kuusalu,“ rääkis ta. „Inimeste arv, kes vajavad ühistransporti, on niivõrd suurenenud, et liine on vaja juurde panna.“

Mis saab lepingutest?

„See on keeruline olukord ja seetõttu ei saagi suhtuda nii, et las see olukord tekib, siis vaatame, mis saab. Kas praegused liinilepingud tähendavad, et need liinid jäävad sõitjate jaoks nii kauaks tasuliseks, kuni leping kehtib,“ küsis Jõgisoo. „Kui nii, siis miks osa harjumaalasi saab tasuta sõita ja osa ei saa?“

Minister Simson viitas oma intervjuus ka maanteeameti tellitud ja Kantar Emori poolt tehtud harjumaalaste liikuvusuuringule, kus tuli välja, et 33% küsitletutest loobuks autost ja sõidaks ühissõidukiga, kui see oleks tasuta. Samas jättis minister märkimata, et tasuta sõit pole sugugi peamiste põhjuste hulgas, mis paneks inimest ühistransporti uurima – peamised põhjused olid kiirus, mugavus, head ümberistumisvõimalused ja tihedalt käivad bussid.

„Näiteks Loksale on busse juurde vaja, ka selle piletihinnaga, mis praegu on – häda ei ole selles, et peaks tasuta sõit olema, vaid busse on juurde vaja,“ kirjeldas Jõgisoo olukorda. „Juurde on liine vaja ka näiteks Tabasallu, vedajatelt ootame arvamust Paldiski kohta.“

Minister Simsoni mainitud 35 miljonist eurost, mis tänavu läheb tasuta maakonnaliinide dotatsiooniks, vajab Põhja–Eesti Ühistranspordikeskus (tänane Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa ja Lääne-Virumaa) vähemalt 15 miljonit. „See on siis, kui me ei pane ühtki liini juurde. Kui me paneme liine juurde, tihendame graafikuid, teeme mõnes kohas nõudeliinid, siis tõuseb see summa veel mõne miljoni võrra,“ kommenteeris Jõgisoo. „Liites siia juurde ka kommertsliinide sulgemisest tingitud kilomeetrid, tuleb kokku umbes 20 miljonit ainuüksi Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele.“

Samuti on läbi arutamata tasuta bussisõidu mõju rongidele. „Olen veendunud, et rongiga sõitjate arv väheneb, vaatamata rongi mugavusele. Kui palju – kas viis või kümme protsenti – seda näitab aeg,“ ütles Jõgisoo.

TEAVE: Lääne-Harju valda nõudeliinid?
• Nõudeliin on liin, kus buss ei sõida kindla graafiku järgi, vaid tuleb inimes(t)e tellimise peale.
• Läänemaal alustavad esimesed nõudeliinid tänavu 1. juulist.
• Vello Jõgisoo sõnul on ka Harjumaal piirkondi, kuhu võiks nõudeliinid käima panna. „Näiteks Lääne-Harju valla teatud piirkondades. Lääne-Harju abivallavanema Ago Kokseriga me praegu arutame, kuidas panna nõudeliine sõitma. Näiteks kas Paldiski ja Lehetu vahele on vaja iga päev bussi või saaks sinna nõudeliini panna,“ rääkis ta.
• Kuidas nõudeliin päris elus tööle hakkab, saab ühistranspordikeskus teada Läänemaa näitel.