Milline on nüüdsel ajal Eesti maanaiste eluolu ja mida tuleks teha selle parandamiseks, seda selgitati 2021. aastal Eesti Naisteühenduste Ümarlaua maanaiste uuringus.
Uuring valmis sotsiaalministeeriumi strateegilises partnerlusprojektis „Koos võrdõiguslikuma ühiskonna poole“. Selles küsitleti eelmisel kevadtalvel 1075 maapiirkonnas elavat naist vanuses 20–79 aastat. Uuring hõlmas tosinat maakonda, välja jäid vaid Pärnu-, Põlva- ja Saaremaa. Maakondades tutvustati uuringutulemusi kohalikele omavalitsustele korraldatud teabepäevadel.
Miks uuriti just maanaisi? 1991. aasta septembris, kui Eesti Vabariik oli napilt kuu aega vana, ühines Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ehk CEDAW-i konventsiooniga. Just see rahvusvaheline dokument juhib eraldi tähelepanu maanaistele ning meetmetele, mida tuleb ette võtta nende olukorra parandamiseks, olgu selleks elutingimused, elektri- ja veevarustus, tervishoiuteenused, aga ka transport ja sidevahendid.
Uuringu tulemustest
Mida siis maanaised praeguses Eestis oma eluolust arvavad? Harjumaalt osales uuringus 219 naist, s.o rohkem kui üheski teises maakonnas.
Silma paistab, et Harjumaal on teiste maakondadega võrreldes naistel rohkem tööd kodu lähedal. Ka laste haridusvõimalustega ollakse Harjumaal nagu ka Tartumaal rohkem rahul kui mujal. 66% ehk 80 Harjumaa naist oli rahul kodu lähedase alg- või põhikooliga.
Sotsiaalteenused on samuti Harjumaal viimastel aastatel paremaks läinud. Nagu märkis üks vastaja: „Hoolivus oma valla inimestest, tihti küsitakse, kas on abi vaja.“
Oma töökohaga väga rahul oli maakonniti vaadates Harjumaal vastajaist 76,3 %, mis jäi paari protsendi jagu alla vaid Tartumaale. Kõige enam oli Harjumaal naisi, kes töötas oma kodus või kodu lähedal (61,5 %), mis oli üks olulisi töökohaga rahulolu eeldusi kõigi vastanute jaoks.
Küsimusele, kas leiaksite oma ametioskustele vastava töökoha koduvallas, andis Harjumaal jaatava vastuse 63,5%, mis oli vähem vaid Tartu- ja Järvamaa naiste hinnangust.
Vastates küsimusele, millised on naiste ootused tööle, toodi üle Eesti välja eelkõige sobilike töökohtade loomise ja säilitamises vajadus maal. Sooviti töötamisvõimalust kodus või kodu lähedal, paindlikku ja vajadusest lähtuvat ühistransporti, kiiret ja kindlat internetiühendust, et maal elades oleks võimalik teha ka kaugtööd, ning pandlikku töökorraldust, et saaks ühitada töö- ja pereelu.
Ühistransporti kasutab 33% naistest
Ühistranspordist oldi üle Eesti kõige rohkem rahul rongiliiklusega, kõige vähem linnadevaheliste bussiliinidega. Harjumaa naised olid ühistranspordiga suhteliselt rahulolevad, jäädes jällegi alla vaid Tartumaale. Ühistransporti kasutas kõigist küsitletutest siiski ainult 33%, enamasti liigutakse isikliku autoga (80%) või sõidutab neid keegi teine (21%). Neilt, kes ühistransporti ei kasuta, küsiti selle põhjust. Vastustest selgus, et sageli ühistransporti kodukandis polegi või ei sobi selle ajad või marsruut, pole peatust kodu lähedal, kuid ka, et autosõit on mugavam.
Rahuolematud tõid välja, et bussipeatus asub kodust kaugel, bussid sõidavad harva ja ebasobivatel kellaaegadel, tipptunnil on ülerahvastatud, õhtul bussiliiklus puudub, samuti pole pärast haldusreformi ühinenud valdadel tõmbekeskust ega valla eri osi ühendavat transporti. Välja toodi mure, et õpilastransport toimib vaid kooliaegadel, kuid inimesed vajavad seda ka suvel ja koolivaheaegadel.
Samuti uuriti maanaiste rahulolu teede korrashoiuga. Ka selles olid Harjumaa naised üpris rahulolevad – pooled küsitletuist arvasid, et teede olukord on väga hea ja 39,7 % kinnitusel pigem hea.
Silma paistab, et Harjumaal on teiste maakondadega võrreldes naistel rohkem tööd kodu lähedal. Ka laste haridusvõimalustega ollakse Harjumaal nagu ka Tartumaal rohkem rahul kui mujal.
Tervishoiuteenustest on maal kõige kättesaadavam apteek. Kõige raskemini pääseb eriarsti juurde, välja arvatud hambaarst. Murekohana toodi välja, et ootejärjekorrad on liiga pikad, tervishoiuteenus on kaugel ja keeruline on ühistranspordiga minna või puudub üldse transpordivõimalus või ei saa ühe päevaga ära käia. Tervishoiuteenused on paremini kättesaadavad neljas maakonnas, nende seas ka Harjumaal.
Kokkuvõtlikult olid maanaiste ootused kohaliku elu korraldajatele järgmised: kiirem ja kindlam internetiühendus olenemata elukohast. Vajadustele vastav ühistransport, sh kaugemates maapiirkondades elavatele inimestele liikumisvõimaluste pakkumine, et mitte süvendada ääremaastumist. Ettevõtluse toetamine, silmas pidades naiste haridusele ja võimetele vastavate töökohtade loomist ja säilitamist kodu lähedal. Kodulähedase lasteaia ja kooli säilitamine ja mitmekesise huvihariduse olemasolu. Mitmesuguste ja kättesaadavate sotsiaalteenuste olemasolu.
Maanaiste uuringu raport on kättesaadav Eesti Naisteühenduste Ümarlaua koduleheküljel www.enu.ee.
