Kevadised metsaistutused algasid külma kevade tõttu 3. aprillil ehk tavapärasest pisut hiljem. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) istutab tänavu üle Eesti 24 miljonit puud, millest 11 miljonit on männid, 10 miljonit kuused, 2 miljonit kased, lisaks veel pisut musta leppa, tamme ja lehist. Puudest pisut alla 2 miljoni istutatakse Harjumaale.

Kuusalu vallas Aru küla lähistel müttab John Deere’i metsatraktor värskel pohlamänniku raiesmikul. Traktori taga on Bräcke ketasader, mille labadega kettad lõikavad mulda vagusid uute puude istutamiseks. Koos adraga 21 tonni kaaluv masin liigub kolm ja pool kilomeetrit tunnis.

Hektari kündmise peale kulub traktoristil Üllar Rajal laias laastus tund aega. “Ta puhastab maapinna, teeb okstest ja samblast puhta vao. Jääb puhas muld ja liiv,” kiidab masinat Raja.

Vagude vahe on natukene alla kahe meetri. “Eks istutajad saavad puid oma käe järgi panna,” arvab Raja.

1500 taime päevas

Nõukogude ajal oli ka selliseid masinaid, mis tegid vagu ja istutust korraga, näiteks Maardu 1. “Aga nende kinnisurumissüsteem ei kõlvanud. See jättis taime juured õhku ja taim ei läinud kasvama. Loobuti neist juba enne uue Eesti aja algust,” selgitab RMK Kirde metsakasvatusjuht Ilmar Paal.

Hea aastaga viskab noor mänd pikkust lausa 70 sentimeetrit.

RMK Kirde regioon hõlmab Harjumaa idaosa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa ja tükikese Jõgevamaast.

Tõsi, John Deere’ile paigaldatud Sigma metsakülvik on võimeline samaaegselt ka puuseemneid külvama. “Praegu me istutame vaid 7 protsenti masinatega ja 93 protsenti käsitsi,” lisab Paal.

Metsaistutus Soodlas. Ailar Puhasmets ja Hado Alapert istutustorudega tööhoos. 

Mõned kilomeetrid ida poole Soodlas, mis jääb Kuusalu ja Anija valla piirimaile, käibki käsitsi noore metsa istutamine. “Suletud juurekavaga taime toruistutamine maksab 8 senti tükk. Suurema avajuurse taime istutamine maksab 12–14 senti tükk,” teab Paal hindu.
“Istutan päevas üheksa või üheksa ja pool kasti,” ütleb Tapal elav Ailar Puhasmets. Et kastis on 160 männitaime, tuleb päeva saldoks poolteist tuhat. Mehel on taimed märssi meenutava vakaga üle õla.

“Taimed istutatakse vahega meeter-poolteist,” jätkab Ailar. Väikese mullapalliga mänd pistetakse 63-millimeetrise läbimõõduga Pottiputki istutustorusse. Toru all on kaks kangi. Neist ühele vajutatakse, et mullapalliga mänd maasse läheks. Teisega tõmmatakse tühi toru tagasi.

Ilmar Paal ja Üllar Raja Aru külas neljatonnise ketasadra ees, mis on kinnitatud John Deere’i traktori taha. 

“Kui on õiged töövõtted ja töövahendid, siis ei ole hullu,” arvab Hado Alapert, kes on samuti Tapa mees ja Puhasmetsa kamraad. Sõbrad alustasid kevadise istutustööga 19. aprillil. “Ma arvan, et kokku kestab istutus kuu-poolteist,” arvab Alapert.

Palju sellise töö eest aga palka makstakse? “Ega see oleneb, palju istutad. Tubli istutaja teenib päevas kuskil 50–100 eurot,” kalkuleerib Alapert. On see hea palk? “Ma usun küll. Ega peab kiiresti ja kvaliteetselt istutama, siis saab paremat palka ju,” arvab ta.

“On hea, kui muld on natuke niiske. Siis on parem seda taime kinni saada,” räägib Alapert. Kui suur osa taimedest aga kasvama läheb?

“Kui ma istutan siia hektari kohta 3000 taime, siis mõne ikka sööb põder ära. Valgustusraie ajal ma pean noorendikku harvendama, sest männid ei saa nii koos suureks kasvada. Peale valgustusraiet jääb puudest hektarile 2000–2200,” selgitab ta.

Noor mets kasvab mühinal

Ehkki värskeid raiesmikke on valus vaadata, taastub mets kiiresti. Selles võib veenduda sealsamas Aru külas 2014. aastal lageraie ja metsaistutuse läbi teinud langil. Seitsmeaastased männid on juba kahe-kolme meetri pikkused, tunduvalt pikemad kui keskmine metsamees.

Tiit Ruus mõõdulindiga seitsmeaastaste mändide kasvu takseerimas. Fotod Andres Tohver 

RMK Harjumaa piirkonna juht Tiit Ruus võtab taskust mõõdulindi. Riistapuu ei valeta. Hea aastaga viskab noor mänd pikkust lausa 70 sentimeetrit. “See on männile sobilik pinnas. Mänd kasvab siin ilusti,” arvab ta.

“Eks aktiivne kasvuperiood on suvi. Mänd on siin põhiline puuliik. Ta kasvab siin nii suht märgadel aladel kui nõmmealadel. Aga üldiselt on ta liivaste pinnaste taim. Liivastel aladel kasvab ta kõige paremini,” selgitab Ruus.

Noortele männikutele teeb RMK kultuurihooldusi, et lehtpuuvõsa peale ei tungiks ja taimi ära ei lämmataks. Et kasvada kümnemeetriseks, kulub männil kakskümmend-kolmkümmend aastat. Neljakümneaastane mänd on juba ligemale kakskümmend meetrit kõrge.

Praegustel raiesmikel mühavad 90 aasta pärast taas küpsed männikud, kus hektari kohta on keskmiselt 400–600 puud.