Esko talus valmivad juustud ja jäätised, seda külastavad turistid ning – mis ehk televaataja kulme kergitama paneb – tehakse ka osa “Õnne 13” seriaali võtetest.

Ehkki Esko talu on dokumentides esmakordselt mainitud 1872. aastal, võib tootmistalu alguseks pidada ka 1989. aastat, kui Gunnar Eensalu isa Vello oma vanematekodus talu taastama asus. Alustas ta 46 hektari põllumaa ja seitsme lehmaga.

Veerand sajandit hiljem askeldab talus juba 10 töötajat, peetakse üle 200-pealist loomakarja ja haritakse põldu 250 hektaril.

IT-alalt talupidajaks

Endale sihte seades ei õppinud Gunnar talupidamist, vaid Tallinna tehnikaülikoolis ärikorraldust. Üheksa aastat töötas ta Swedbankis, seejärel veel viis aastat Elionis IT-alal. Peale isa ootamatut lahkumist 2014. aastal otsustas ta isa elutööd jätkata.

Hommikuse lüpsi järel algab piimatoodete valmistamine. 

Esko talu lüpsikari annab päevas 600-700 liitrit piima. Töö algab enne kukelaulu, sest hommikune lüps viiakse läbi kella kolme ja kuue vahel. “Kogu selle piima, mis me toodame, töötleme ümber,” räägib Gunnar. Esko talu toodangu hulka kuuluvad maitsestamata jogurt, maitsestamata kohupiim, kreeka jogurt, salatijuustud ja gauda tüüpi juustud, viimasel paaril aastal on lisandunud sortimenti kõvajuustud nagu cheddar ja parmesan.

Täiesti uue kategooriana alustas Gunnar jogurtijäätiste tootmisega. Esimene partii jõudis poelettidele eelmise aasta augustis. “Tänaseks on kuus erinevat maitset,” ütleb ta uhkusega.

“Esialgne idee sai alguse pere magusaarmastusest, et võiks veel midagi head olla. Teine argument oli see, et suveperioodil on piima rohkem, jäätis aitab piimatoodangut suveperioodil realiseerida,” meenutab Gunnar. “Suvel lähevad õlu ja jäätis hästi müügiks. Õlu on siinsamas Sakus juba olemas,” vihjab ta.
Kuidas Esko talus jäätist tehakse? “Suurema osa jäätisest moodustab maitsestamata jogurt, mis annab jäätisele hapuka alatooni, kreemisust aitab tõsta rõõsk koor, lisame suhkrut ja naturaalset maitset,” selgitab Gunnar. Näiteks vaniljemaitse annavad vaniljekaunad, mustikamaitse külmkuivatatud mustikad.

Kui vaja, keerab peremees traktorirooli. 

Täna läheb enamus talu toodangust kaubaks Tallinnas ja Harjumaal, näiteks Solarises, Tallinna Kaubamajas, Viimsi Delice’is, Rimi kaupluste Talu Toidab sektsioonides jne. “Sellest aastast jõuavad meie tooted ka Pärnusse ja Tartusse,” lisab Gunnar.

Milline on Esko talu tema nägemuses kümne aasta pärast? “Pigem soovin olla kvaliteetse nišitoote pakkuja. Ma arvan, et on paar-kolm väga head toodet, mida tuntakse lisaks kodukülale ka teisel pool lahte,” loodab Gunnar. “Helsingi on ju siit talust vaadatuna lähemal kui näiteks Tartu.”

Turistid ja “Õnne 13”

Ehkki rõhk on piimatoodetel, leitakse aega ka turistide võõrustamiseks, keda tänavu on käinud kaks ja pool tuhat. “Turisti poolt vaadatuna, just selle kruiisituristi poolt vaadatuna on neil huvi kogeda Eestit, mis jääb väljaspoole pealinna piire,” ütleb Gunnar.

Turistid teevad talus väikese ringkäigu, vaatavad loomi, tehnikat ja meiereid, maitsevad tooteid. “Näitame neile ka juustu valmistamise videot, et nad näeksid, kuidas see juust valmib,” räägib Gunnar.
Aeg-ajalt jõuab Esko talu teleekraanile – juba 1996. aastal hakati seal filmima osa “Õnne 13” võtteid. Eesti ajaloo pikimas teleseriaalis kannab see Uuevariku talu nime.

“Selle kahekümne aasta jooksul on nad meile juba väga omaks saanud ja loomulikult tunnevad nemad – paarikümnest liikmest koosnev võttegrupp – end Eskol nagu kodus,” muheleb Gunnar.

Võttegrupi saabumine tähendab talule väikesi ümberkorraldusi. “Selleks päevaks meie kolime eluruumidest välja, et nemad saaksid köögis süüa, suures toas tekste õppida ja puhata, tagatoas riideid vahetada,” kirjeldab Gunnar.

Võttegrupp külastab talu korra või kaks kuus. “Ja eks juba kogenum “Õnne 13” fänn teab, et nende aastate jooksul on nad jõudnud pea iga ruutmeetri Esko talust üles filmida,” arvab Gunnar.

Esko talu leivanumbriks on endiselt juustud.