Ettevõtted tulevad ja lähevad, ka suured välisfirmad investeerivad Eestisse ja siis viivad oma tootmise mujale. Harju Elekter on juba üle poole sajandi tegutsenud Keilas, kasvanud ja laienenud sealt mujalegi, kogudes tuntust ja kliente kogu maailmas.
Harju Elu küsimustele vastas aktsiaseltsi Harju Elekter Eesti tegevjuht Alvar Sassi.
Mis on Harju Elektri edu saladus?
Küsimusele, miks Harju Elekter kasvab ja laieneb, anti vastus juba hulk aastaid tagasi ja mitte selles majas. Vastus anti otsusega üle minna fossiilkütuste tarbimiselt elektrienergia kasutamisele.
Vaatad elektriauto ostnud naabrimeest – tahad ka elektriautot; teisel naabril on suurem ja parem telekas – miks ei võiks sinulgi suurem olla? Kolmas naaber lõhkus välja ahju ja pani sisse maakütte – mis ju ka tegelikult põhineb elektril… Kõik tänased trendid kasvatavad elektri tarbimist. Järelikult kasvab vajadus ka elektriseadmete järele, kasvab meie tootmine.
Ütleme küll, et salvestame andmed pilve, aga tegelikult on see pilv kuskil füüsiliselt andmekeskusena olemas. Sama kehtib tehisaru ehk ChatGPT kohta. Seegi revolutsioon põhineb suurtel arvutitel ja andmekeskustel. Meie aga toodame serverite tarbeks erinevaid osi. Toodame põhiliselt küll oma Euroopa klientidele, aga nende vahendusel võib meie toodetut leida maailma mistahes otsas… Sama juttu võiksin rääkida rohepöörde kohta.
Ka elektrivõrk vananeb, alajaamade eluiga on 30–50 aastat. Füüsiliselt võiksid need kesta kauemgi, aga moraalselt on vananenud. Vaja on uusi – seegi annab meile tööd. Vajadus elektriseadmete järgi ei lõppe kunagi, pigem kasvab. Ehk nagu üks mu hea sõber ütles: Harju Elekter on nagu suur tanker, kes on heas hoovuses – elektri tarbimine kasvab – ja läheb nüüd omal kindlal kursil. Eks mõned tormilained kõiguta meidki, aga kursilt need meid väärata ei suuda.
Seotus kõige kiiremini kasvavate majandusharude, nagu energeetika ja andmeside, sunnibki meid olema innovatiivsed, õppima ise ja arendama oma toodangut. See ongi kaubamärgi Harju Elekter edu saladus.
Olete mitte ainult toodanguga, aga ka ettevõttega jõudnud Harjumaalt kaugemale…
Nagu meil Keilas on peamaja seinal silt „Harju Elekter“, nii on sama silt ka sõsarettevõttetel Rootsis, Soomes ja Leedus. Kokku moodustavad need börsiettevõtte AS Harju Elekter Group.
Igal grupi ettevõttel on oma toodangunišš, superpower, nagu ütleme. Leedu tehas toodab vedelikjahutusega elektrikilpe. Laevade jaoks mõeldud seadmete valmistamise oskusteave on vähemalt lähipiirkonnas unikaalne. Rootsi tehase nišiks on sandwich-paneelide tootmine ja telekomihoonete valmistamine. Soome ettevõte ehitab alajaamu ja teeb automaatkilpide allhanget. Sõsarettevõtted on tihedas koostöös, täiendades üksteist, säilitades samas igaüks oma superpoweri.
Mis on Harju Elekter Eesti peamiseks toodanguks?
Ma ei liialda öeldes, et 90-le protsendile Eesti kodudest jõuab elekter läbi alajaama või elektrikilbi, mis on toodetud Keilas. Alajaamad ja elektrikilbid on masstoodang, mille järgi meid maailmas enim tuntakse ja teatakse. Eestis paigaldatud alajaamad on tehniliselt kõrgtasemel, näiteks Põhjamaadega võrreldes on meil automaatika palju nutikam, võimaldades alajaamu vajadusel üle õhu ümber suunata. Selle üle tasub uhke olla.
Alajaamad ja elektrikilbid on juba läbi aegade kestnud toodang. Millest loodate oma uut superpowerit?
Datatsentrid ehk andmekeskused on meie kasvav trend. Neid valmistame äripartneritele, kellele teeme teisigi meie poolt inseneeritud tooteid, näiteks nutikaid parkimisautomaate. Oleme osalised ka nutikate laevade tootmisel.
Nišitootena on peatselt turule jõudmas modulaarsed elektri jaotus- ja juhtimiskilbid ehk HECONid. Neid tavatarbija ei näe, need on mõeldud tööstusklientide või ostukeskuste tarbeks. Äraseletatult sarnaneb HECON LEGOle, mida saab vastavalt vajadusele aina edasi arendada ja ehitada.
Kas ka tavatarbijail on midagi uut oodata?
Uuel aastal tuleme turule uue autolaadijaga Elektra. Soomlastel on autolaadijate eelmine põlvkond aastaid tooteportfellis, kasvas välja auto soojendist. Meie täiesti uue põlvkonna toode on katsetootmise läbinud, uuest aastast algab kodulaadija masstootmine.
Kui palju Keilas toodetud elektriseadmetest läheb eksporti?
Ekspordime üle 70 protsendi oma toodangust, Soome ja Rootsi on suurimad partnerid, järgnevad Holland ja Saksamaa. Need on riigid, kus asuvatele firmadele me arveid esitame, meie toodang läheb sealsete ettevõtete kaudu üle maailma
Teie toodetud elektriseadmed on keerulised, kus need välja töötatakse?
Ikka Keilas. Harju Elektri üks suuremaid uhkusi on meie 40-liikmeline inseneride tiim. Näiteks kõik andmekeskused on piltlikult öeldes nagu rätsepatoodang, tehtud eritellimusel. Aga ka alajaamad, meie masstoodang, nõuavad alati inseneriarvutusi. Eesti kõrgkoole – põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli – tuleb kiita, meie insenerid on valdavalt neist saadud diplomiga. Vahel mõne spetsiifilise arvutuse tegemiseks palkame inseneri ka väljast.
Kas noort kõrgharitud inimest on Keilasse meelitada raske?
Varem nuputasime, kuidas noori Keilasse tööle meelitada, nüüd tullakse ise. Keila kinnisvarahinnad on noortele taskukohased, samas kasvutrendis. Ka teeb linn ise aina rohkem, et noorte jaoks atraktiivne olla – Keila on roheline, valmimas on uus kaubanduskeskus mitme kinoga, Tallinna on pool tundi sõita…
Ka Harju Elektrit külastas eelmisel aastal 900 noort, kes veendusid, et tänane tööstus ei ole nõgine tootmishall, vaid digitaliseeritud, automaatikat täis hoone, kus seadmeid juhivad haritud inimesed. Tulemus – ülikooli inseneeria erialale oli sel aastal rekordarv soovijaid, elektrotehnika eriala läks päris umbe. Ei ütle, et see ainult Harju Elektri teene on, aga kindlasti mõjutame ka meie protsesse. Näiteks maksame õppijatele stipendiumi.
„Harju Elektri üks suuremaid uhkusi on meie 40-liikmeline inseneride tiim. Näiteks kõik andmekeskused on piltlikult öeldes nagu rätsepatoodang, tehtud eritellimusel.“
Alvar Sassi
2024. aasta oli meie jaoks üldse hea, võitsime aasta ettevõtte ja aasta digitaliseerija auhinna, president ise käis siin auhinda üle andmas. Enim rõõmustab aga see, et jälle on hinnas tootmisettevõtted, mis annavad inimestel tööd ja riigile maksutulu. Vahepeal räägiti ainult idufirmadest, start-upidest.
Kuidas majandussurutis Harju Elektrit on mõjutanud?
Meil tootmine on stabiilne. Stabiilsuse tagavad pikaajalised hankelepingud ja varasemate hangete teenindamine.. Meie kõikumised ei käi reeglina majandustsüklitega ühte jalga. Eelmisel aastal võtsime gaasilt jala maha, sest Soome riik ei teinud mõningaid varasemalt planeeritud investeeringuid. Oleme tänavu värvanud tööle pea 100 uut töötajat, praegu töötab Harju Elekter Eestis 370 inimest.
Kui riik vajab ühel päeval droone, kas olete võimeline ümber orienteeruma?
Oleme kindlasti võimelised droone inseneerima, meie ressurssidega nende tootmine üle jõu ei käi. Iseküsimus on, kas droonitootmiseks on vaja nii suurt tehast, las sellele küsimusele vastavad sõjanduseksperdid. Pealegi näitavad sündmused Ukrainas, kui kõrge riskiga on elektrijaamad, alajaamad, kõik elektrivarustusega seotu – need purustatakse esmajoones. Meie ülesanne sõja korral on aidata kaasa elektrivarustuse taastamisele.
Kuidas suhtute meestesse, kes kordusõppustele peavad minema?
Teema puudutab meid alatihti, kolm neljandikku meie töötajatest on mehed. Õppustele minejaile maksame välja keskmise palga. Oleme teinud koostööd ka kaitseliidu üksustega, valmistanud neile vajalikke detaile. Meie toetus riigikaitsesse vastab meie mastaapidele. Soovitame seda teistelegi.
Kas Baltimaade suurima elektriseadmeid tootva tööstuse juht ise sõidab elektriautoga?
Veel ei sõida, aga nii kui meie autolaadija poes müügile tuleb, ostan elektriauto juurde. Oma tehase uut toodet on vaja praktikas katsetada (naerab). →
