Kõigile abivajajatele abi osutamiseks pidanuks Haigekassa oma partneritest raviasutustega olema teeninduslepingud sõlminud juba 1. oktoobriks. Paraku on siit-sealt ikka kuulda, et leping on kas sõlmimata või on teised riigihankel osalenud hanke võitja vaidlustanud.

Kas see tähendab, et mõne haige tervis või lausa elu ohus on, keegi käimasolevate vaidluste tõttu abi ei osuta? Küsimustele vastab Haigekassa klienditeenindusosakonna juhataja Ado Viik

Kas haigekassal on tänaseks kõigi ravijuhtumite tarvis lepingud raviasutustega sõlmitud?

Ado Viik: Siin peaks alustama päris algusest. Harjumaal elab 530 000 inimest. Ja enamik neist on kindlustatud. Esimene koht, kuhu abivajaja läheb, on perearst. Harjumaal koos Tallinnaga on kokku 150 perearstikekust 330 perearstiga, Harjumaal töötab neist 70. Kõigi perearstidega on Haigekassal lepingud sõlmitud, nii et esmasest abist ükski abivajaja ilma ei jää.

Aga lepingud eriarstidega?

Esimene, kellega konsulteerida, on haige jaoks alati perearst. Edasi – meil on välja arendatud e-konsultatsioonide süsteem. Kui haige on perearstile oma mure ära rääkinud ja suunatakse eriarsti konsultatsioonile, hakkab seal jälle kõik otsast peale, tuleb eriarstile jälle oma mure ära rääkida. Eriarst räägib tavaliselt erialases keeles, millest haige ei pruugi arugi saada. Konsulteerimisest on rohkem kasu, kui kaks arsti omavahel konsulteerivad. Selleks ongi e-konsultatsioonid. Perearstil on oma patsiendi kohta suur andmebaas, millest ta vajadusel eriarstile olulise edastab. Ja eriarstilt saadud info oskab perearst oma patsiendile kõige paremini edasi anda. Nii saab ära hoida kolm neljandikku eriarstide külastustest – aga loomulikult mitte kõike. Pealegi – eriarsti juures peab visiiditasu maksma, e-konsultatsioonid on tasuta.

Kellega eriarstidest on haigekassal lepingud lõppenud ja uusi veel pole?

Raviasutused jagunevad kahte gruppi – ühed on suured haiglad ja teised väiksemad lepingupartnerid. Suured haiglad teenindavad ära 90% ravijuhtumitest – ja nende kõikidega on eranditult lepingud olemas. Patsientidest 10% jääb meie valikupartnerite teenindada. Siin peame arvestama ka seda, et meie raviasutused ei teeninda ainut Harjumaa inimesi, kuni 30% meie raviasutuste patsientidest on teistest maakondadest. Harjumaa inimestel on keskmiselt 1,2–1,3 miljonit ambulatoorset ravijuhtumit aastas. Ambulatoonre ravi tähendab seda, et haiglasse inimest ei panda. Suurte haiglatega, nagu mainisin, on lepingud paigas ja probleeme pole.
Nüüd jäävad meie väiksemad valikupartnerid, erialaarstid…

Miks nendega nüüd probleemid tekkisid, varem pole seda juhtunud?

Kõik lepingud on tähtajalised. Lepingud meie valikupartneritest eriarstidega lõppesid 1. juulil. Kellelegi lepingut üles ei öeldud, need lihtsalt lõppesid. Oli vaja teha uus valik. Valikule panime sama suure hulga ravijuhtumeid, nagu oli varasemalt, nagu on olnud meie vajadus.

Miks siis arstide hulgas pinged tekkisid?

Varasematel kordadel oleme hanked läbi viinud haldusmenetluse seadustiku alusel, sel korral aga riigihanke seadusest lähtuvalt, kobarhankena. Selles oli koos 98 väikest hanget üle Eesti. Loomulikult teavitasime oma partnereid, arste ja raviasutusi pikalt ette, et hange tuleb uutel alustel. Mitmele senisele partnerile oli see aga harjumatu, libastuti, ei loetud täpselt läbi hanketingimusi. Inimlikud eksimused said nii mõnelegi saatuslikuks.

Ometi, nagu Haigekassat on süüdistatud, võitis hanke nii mõneski valdkonnas raviasutus, kel polnud ruumegi hankes nõutud patsientide hulga teenindamiseks, kogemustest ja aparatuurist rääkimata, kes olid turul tundmatud…

Toon lihtsa näite: raviasutus kes eelmises hankes sai lepingu 10 000 ravijuhule, soovis seekord 20 000 ravijuhtu. Miks? Sest tehnoloogia areneb, arsti ja raviasutuse võimekus koos sellega. See tekitas kohe konkurentsi, keegi pidi ju patsientidest, oma senisest tööst ilma jääma.

Aga täiesti tundmatud võitjad…

Täiesti uusi, seni tundmatud tegijaid pole juurde tulnud. Lihtsalt inimesed liiguvad. Ja rahvastikuregistrist me teame, kuhu nad liiguvad – Ida-Virumaalt ja Kagu-Eestist Tallinnasse ja Tartusse. Ja mida arstki neis inimestest tühjaks jäänud piirkondades teeb? Ta liigub oma patsientidele järele, Harjumaale. Kui ta eelmisel korral toimetas siin väikselt, siis nüüd juba suurelt.
Tuli aga ette ka meditsiiniasutusi, kes oma võimeid tõenäoliselt üle hindasid. Näiteks Medita Baltics, kes seni on Tartus olnud väga aktiivne tegija, osales nüüd hankes ka Harjumaal. Samas teame, et, tal on täna paljude arstidega kokkulepped, kes valmis selles firmas tööle asuma, kui nad on lepingu saanud. Ka on neil ruumid olemas, aga mitte nii suure pakkumise jaoks kui nad välja käisid. Seni aga, kui asi on vaides, täpsemalt ma rääkida ei saa.

Kui palju on neid kohtulugusid, mis selle kobarhankega seoses puudutavad Harjumaad?

Jäänud on veel kümmekond vaiet, aga iga päev jääb neid vähemaks. Nii et päris täpselt öelda ei saa.

Mis tähtajaks usute olevat kõik lepingud sõlmitud?

Olime lootuses, et 1. oktoobriks on kõik sõlmitud. Ja valdav enamus lepinguist saigi sõlmitud…

Kas on mõni haigus, mille puhul on inimesel põhjust karta, et jääb ravist ilma? Üks arst enam ei ravi, teine arst veel ei ravi…

Vaiete puhul räägime ikkagi ambulatoorsest ravist, mis reeglina pole äkilist laadi, mis inimese eluiga ei mõjuta. Mõni inimene kaalub eriarstile minekut mitu aastat, enne kui otsustab. Nüüd võibki väike segadus puhkeda: näiteks kui inimene oli valmis mõelnud, millisesse raviasutusse läheb, aga see raviasutus lepingut enam ei saanud, siis tuleb uus asutus leida. Aga olen kindel, et perearstid aitavad sel puhul oma patsiente suunata. Uued lepingupartnerid on perearste teavitanud uutest võimalutest.

Millisel erialal Haigekassal kõige enam lepingupartnereid vaheldus?

Tallinnas on kõige suuremad muutused silmahaiguste ja -arstide osas. Kõik on küll varasemad partnerid, aga mõnel on ravijuhte varasemalt olnud väikeses mahus, nüüd on suures. Ja vastupidi… Kaks suurimat silmahaiguste ravijat on nüüdsest Nõmme silmakliinik ja doktor Krista Turmani silmakeskus. Sellel konkursil pingeras alumisse ossa jäänud Medicumile ja doktor Kai Noore silmakeskusele ei jätku ravijuhte, jäid lepingust ilma. Doktor Kai Noore on üks olulisemaid teenuseid oli keratokoonuse ravi. Nüüd käivad läbirääkimised teenuse osutamiseks Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sama doktori juhtimisel.

Mida ütlete veel patsientide rahustuseks?

Olen seda varemgi öelnud: kõik inimesed, kes olid ennast enne 1. oktoobrit ravijärjekorda pannud, ükskõik millise arsti juurde, võivad kindlad olla – nende kokkulepitud kuupäev on paigas ja haigekassa maksab selle teenuse kinni!