Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnectori maismaaühendus valmib tänavuse aasta oktoobriks. 55 kilomeetrit pika ehitus käib vaatamata kehvale ja vesisele hilistalvele Jälgimäe, Saue ning Valingu lähedal.
Elering sõlmis kolme firma ehk ASidega EG Ehitus, Scanweld ning UAB Alvora lepingu Balticconnectori Eesti maismaatorustiku ehk Kiili-Paldiski gaasitrassi ehitamiseks mullu aprillis. Tööde hind on kokku 43,4 miljonit eurot.
Kiilist Paldiskisse Pakrineemeni ulatuva 55-kilomeetrise torustiku toru läbimõõt on 711 millimeetrit ja töörõhk kuni 54 baari. Balticconnectori projektijuht Taivo Käo ütles Harju Elule mullu oktoobri lõpus, et toru paigaldatakse valdavas osas kaevikusse avatud meetodil. Ristumisel suuremate teede ja raudteega kasutatakse erinevaid kinniseid meetoteid ehk horisontaal- ja suundpuurimist. Lõpuks paigaldatakse gaasitoru kaitsehülssi.
“Gaasitorustik ristub mitmel korral Tallinna ringteega, Via Balticaga, samuti kolmel korral olemasoleva raudteega ning lisaks perspektiivse Rail Balticu trassiga,” selgitas mees toona.
Vesi teeb liiga
Märtsi keskel on edasiminek ehitusel märgatav. Vähemalt kahel kolmandikul 55- kilomeetrisest trassist on torud keevitatud. Kümmekond kilomeetrit toru on erinevates paikades ka maa sisse paigaldatud.
Kahjuks ei ole ilmastik ehitajaid soosinud. “Ootasime külma talve, mis oleks külmetanud maa ja kõik veed. Seda oli aga vaid napid poolteist kuud. See oleks teinud ehitamise veidi lihtsamaks, sest pidev vee väljapumpamine on suur väljakutse,” räägib Käo Valingu jaama juures.
Seal meenutab gaasitoru kaevand pigem filmist “Tõde ja õigus tuttavaks saanud “kruavi” kaevamist. “Eks ta ongi üks suur tõe ning õiguse tagaajamine. Ainult keegi ei paisuta ega lõhu, vaid kaevand vajub kiirelt ise vett täis,” räägib Käo.
VAATA GALERIID GAASITORU TÖÖDEST VALINGUL
Ta viipab kaks meetrit sügavale kaevandile, mis jäi nädalavahetuseks seisma. Esmaspäevaks oli kraav triiki vett täis. “Kõik tuleb kuivaks pumbata ning kaevik üle vaadata, et seintest varisenud kivid ja pinnas oleks ära koristatud. Toru alla tuleb rajada korralik ning sile liivapadi,” seletab ta ehitamist.
Käo lisab, et vahepeal töötavad pumbad 24 tundi, et hoida kaevikud enam-vähem kuivana. Õnneks on raudtee ja põldude servades iisavalt kraave ning vesi voolab hästi ära.
Eelmisel nädalal keevitati Valingu jaama juures kokku käänukoha siksakilist toru, et see hiljem kaevandisse tõsta.
Pikim rajatis Eestis
Kas ehitajad arvestasid sooja ning veerikka talvega? “Hinnapakkumistel on arvestatud, et võib tulla soe vihmane talv. Aga jahedam ilm oleks olnud boonus. Praegu kasutame seda viimast talvist lõppu ära,” ütleb Taivo Käo.
Gaasitoru trass on pikk 55 kilomeetrit ning kulgeb läbi väga erinevate maastike ning põldude. Lähedale jäävad suurtest asulatest Kiili, Saue, Keila ning Paldiski. Kas on tulnud välja ka arheoloogilisi leidusid? “Ei ole. Ei arheoloogilist leide, muistseid matmiskohti, lõhkekehi ega midagi muud,” seletab Käo.
Küll räägib ta, et lisaks veele on ehitajatele suur nuhtlus see, kui pehme mullapinnas lõpeb 20-30 sentimeetri sügavusel ning sellest sügavamal on vaid paekivi. See tuleb ekskavaatori piikvasaraga välja raiuda.
Kas tööd on graafikus ning torustik ikka oktoobriks valmis? Käo hinnangul pole praegu probleeme ning trass valmib oktoobris. “Nii pikka ehitust pole Eestis varem olnud. Pikemad maanteelõigud on olnud mõnikümmend kilomeetrit pikad. Aga Kiili-Paldiski vahel on justkui terve suur tehas välja venitatud,” võrdleb Käo.
TEAVE: Osa Balticconnectorist
• Kiili-Paldiski gaasitoru on osa Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector projektist. Eesti maismaal kuuluvad Balticconnectori klastrisse veel gaasi kompressorjaamad Paldiskis ja Puiatus ning Karksi gaasimõõtejaam koos Lilli liinikraanisõlmega Eesti-Läti piiri lähistel
• Balticconnectori ehitus võimaldab luua Balti riike ja Soomet hõlmava regionaalse gaasituru ning suurendada gaasi varustuskindlust piirkonnas. Euroopa Liit toetab Balticconnectori klastri ehitust 206 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot.
• Oktoobris tehti Balticconnectori maismaaosa pidulik avakeevitus. Eesti osa ehituse alguse tähistamine toimus maismaa- ja meretoru kokkusaamise kohas Paldiskis.
