Euroopa Keskpank on jätkanud intressimäärade kergitamist, mille tõttu muutuvad ka kodulaenud inimestele kallimaks.

Kui eelmise aasta jaanuaris oli 12 kuu euribor veel pool protsenti alla nulli, siis tänaseks on kuue kuu euribori baasintressimäär juba 3,11%, 12 kuu oma 3,75%.

Euroopa Keskpanga nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul jõuavad Keskpanga kõrgemad intressimäärad Eesti inimeste ja ettevõteteni euribori kaudu, mis tähendab, et laenude igakuised tagasimaksed kasvavad. See mõjutab Eestis paljusid, sest kodulaenu on võtnud enam kui viiendik leibkondadest.

Madis Müller, Eesti Pank. 

Eesti ettevõtted ja majapidamised võitsid madalate intressimäärade perioodil märkimisväärselt, kasutades euriboriga seotud ujuva intressimääraga laene. Nüüd kanduvad aga kõrgemad intressimäärad varem laenu võtnute laenuteenindamise kuludesse väga kiiresti üle. Eesti Panga andmeil on see suurendanud inimeste soovi varem võetud laenude intressimarginaali alla kaubelda, mistõttu on kasvanud laenulepingumuudatuste ja refinantseerimiste arv.

Euriboril võib olla veel tõusuruumi

„Tasub silmas pidada, et pikemaajalised euribori intressimäärad juba peegeldavad keskpanga eeldatavaid lähikuude otsuseid,“ kirjutas Müller Eesti Panga blogis. Kui viimane, märtsi keskel toimunud intressitõus oli sisuliselt välja käidud juba eelmisel keskpanga istungil, siis nüüd uut intressitõusu paika ei pandud. Keskpangad on välja öelnud, et enne inflatsiooni kontrolli alla saamist intresse ei langetata ning tänaseks seda veel juhtunud ei ole.

Kui Mülleri hinnangul on euriboril veel tõenäoliselt mingil määral tõusuruumi, siis majandusteadlane Heido Vitsur ütles ERRile, et USAs on võetud intressiootusi aasta lõpuks madalamale, kui need olid veel mõni nädal tagasi. „Ma ei tea, kuidas Euroopa Keskpank reageerib, aga Euroopa pole kunagi elanud USA-ga teises rütmis kaua aega. Ma arvan, et oleme üsna tipu lähedal,“ arvas Vitsur.

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on turu ootused seoses panganduskriisiga muutunud ja kuigi turud ei olnud väga üllatunud sellest, et Euroopa Keskpank poole protsendipunkti võrra intresse tõstis, siis tuleviku intressiootused on need, mis on tegelikult mõjutamas euribori. „Ehk siis teatud arusaam on turul, et see intressitõus võis olla selle tsükli viimane,“ ütles Koppel.

Tõnu Mertsina, Swedbank. 

Pangalaenude kallinemine toimub nii uute laenude puhul kui ka siis, kui pank regulaarselt intressimäärad üle vaatab. Swedbanki vanemökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on enamus eluasemelaenusid muutuva intressimääraga kõikides Balti riikides ja Soomes. Eestis on tema andmeil makstud üht madalaimat eluasemelaenude intressimäära euroalal. Ent see on muutunud: kui Eestis tõusis intressimäär eluasemelaenude jäägilt detsembriks 3,6 protsendini, siis euroalal oli see 1,9 protsenti.

Fikseeritud intress ei pruugi olla parim lahendus

Kuigi intressimäärade fikseerimine võib pakkuda kaitset euribori ootamatu tõusu eest, jäävad need Mertsina sõnul paika kokkulepitud ajaks ka olukorras, kui turuintressimäärad langema hakkavad. „Samuti ei saa eluasemelaenude intressimäärasid fikseerida hetkel oleva euribori järgi, vaid keskmise taseme järgi, kus finantsturud arvavad eesoleval keskpikal perioodil selle olevat,“ lisas ta.

Näiteks ootavad tema hinnangul turud, et kuue kuu euribor jõuab oma kõrgeima tasemeni septembris ligi 4% juures ja hakkab siis tasapisi langema. Praegu saab Eestis intressimäärade muutuvat osa fikseerida viieks aastaks ligikaudu 3,1 protsendi peale. Kuna euroala inflatsioon on aeglustumas ja majandus sel aastal nõrgeneb, hakkab Euroopa Keskpank järgmisel aastal tõenäoliselt oma intressimäärasid langetama, mis toob kaasa ka euribori.

Keskpangad on välja öelnud, et enne inflatsiooni kontrolli alla saamist intresse ei langetata ning tänaseks seda veel juhtunud ei ole.

„See muudab intressimäärade fikseerimise vähem atraktiivsemaks, kuna laenuvõtjad maksaksid siis võib-olla mitu aastat turust kõrgemaid intresse. Muidugi on olemas võimalus, et oodatust kiirema inflatsiooni või selle kiirenemise korral turuintressimäärade tase tõuseb ja võib püsida kauem kõrgemal, kuid see on praegu pigem riskistsenaarium,“ selgitas Mertsina.

Paljud riigid kasutavad Mertsina kinnitusel eluasemelaenudes fikseeritud intressimäära ja sellel valikul võib olla nii eeliseid kui ka puuduseid, kuid oma valikute üle otsustamisel ei peaks vaatama ainult hetkel olevat intressimäära, vaid pikemat perspektiivi. Positiivsema poole pealt võidavad intressimäärade tõusust hoiustajad.

„Tähtajaliste hoiuste intressimäärad on Eestis kerkinud juba kõrgemale kui enamikes euroala riikides ning ka siin on tõenäoliselt veelgi tõusuruumi,“ ütles Madis Müller. Näiteks on Coop Pank oluliselt tõstnud hoiuseintresse ja pakub praegu kohalikule tähtajalise hoiusele kuni 3,33% aastaintressi.